Thursday, December 1, 2016

Kogu tõde laevadest Tallinn-Helsingi liinil

Nii, kustutan oma vana võla. Siit tuleb postitus, mida ma juba ammu lubanud olen.


Ma sõidan Tallinna ja Helsingi vahet iga nädal. On olnud aegu, kus see on olnud ka kaks korda kuus või siis kord paari kuu jooksul. Igastahes arvan, et olen saanud piisavalt kogemust, et antud "reisist" kokkuvõtva postituse teha. Mitte, et mu sõidud sellega lõppeksid. Ei, piin kestab ikka.

Kui ma ütlen piin, siis ma mõtlen seda tõsiselt. Soomes töötamise juures on palju plusse, aga Tallinn-Helsingi-Tallinn seda ei ole. Tõesti, otse öeldes ma lausa vihkan neid kahte tundi, mille Läänemerel veedan. Enamasti on tegemist mahavisatud ajaga ja ebameeldiva seltskonnaga, lisaks tahavad nad kogu selle jubeduse eest veel raha ka. Mis teha, millestki peab ikka loobuma nagu mu kursaõde ja kaaskannataja Liisa ütles.

Tallinnast Helsingisse ja tagasi sõidutavad inimesi päris mitu laeva. On ka lennuk, aga seda kasutavad vaid rikkad (:D). Laevadega sõidavad lihtinimesed nagu mina ja kõik need ülejäänud. Siin on siis reas mu kallikesed:


1) Tallink

Superstar

Firma, mida tunnevad ilmselt kõik eestlased ja millega sõidavad pea kõik Kalevipojad ja Lindatütred. Tallinkil on 2 liinilaeva: Star ja Superstar. Peagi on valmimas ka Megastar. Tallinki peamiseks plussiks on see, et tegemist on tõesti liinilaevadega - laevad väljuvad 2-3 tunni tagant iga päev ja peaaegu iga ilmaga. Vahel loksutab, aga üldiselt mitte. Tallinki laevad on suured ja seal on küllalt tegevust turistidele: erinevad kohvikud, a la carte restoran, Staris on isegi Burger King.


Stressisöömine, here I come

Samuti leidub hulgaliselt erinevaid poode: on toidupood alkosõpradele ja tax free kosmeetikapood ja kusagil nurgas müüakse ehteid ja teises nurgas on väike riietevalik. Kes harva turistina reisib, võib lausa ära eksida. Autotekil on samuti kohti piisavalt (va pühapäeva ja reede õhtud, sinna peab pileti ikka vähemalt nädal aega ette ostma).

Igaks juhuks
Reedeti on baar puupüsti täis. Võimalusel vältige reedeid. Ja pühapäevi.

Söök on halb ja rutiinne, tüütab ära kuu ajaga. Midagi uut nad välja ei mõtle, alati on sama valik - samad saiad, sama kartulipuder, samad plastkarbis salatid. Paljud einestavad buffet-restoranis, mida mina olen kasutanud vaid paar korda. Olen lihtsalt kooner :D Valik on piisav ja kõhu saab täis.

Inspireeriv esmaspäevane keskkond nädalaplaanide tegemiseks

Kajutis ei ole ma kunagi ööbinud ja selle kohta ei oska kommenteerida ka. Samas, mis sa seal kajutis 2 tunni jooksul ikka teed :D Peaks lisama, et reisin alati üksinda ;) Meelelahutusest mainiksin ära veel Superstari suure-suure aknaga (katab põhimõtteliselt tervet esikülge) amfiteatrit meenutava kontserdisaali ja loomulikult hulgaliselt mänguautomaate. Te ei kujuta ette, kui suur armastus soomlastel nende vastu on. "Raha läheb heategevuseks," on peamine, millega naabermaalased oma rahvuslikku sõltuvust varjata üritavad.

Saanud nii tavaliseks, et enam ei märkagi

Tallinki laevad sõidavad täpselt 2 tundi, aga kohal peab ilma autota olema u pool tundi enne ja autoga u 45 minutit enne. Mahaminek autoga võtab enamasti keskmiselt pool tundi. Ilma autota saab varem ukse juurde valmis minna ja siis pääseb kohe. Tallinki piletid maksavad kõige rohkem.


2) Viking Line

Näeb päriselt ka selline välja. Vb ainult veidi mustem.
Kuulsuselt ilmselt teine firma. Vikingil on 1 laev, mis liinisõite teeb - Viking XPRS. Viking sõidab 2h 30 minutit, vahel 2h 40min ehk siis on igal juhul aeglasem kui Tallink. See on ilmselt peapõhjus, miks enamik inimestest Tallinkit eelistab. Teine põhjus on ka selles, et Viking sõidab 2 korda päevas mõlemal suunal, mis teeb valiku väga kitsaks. Üldiselt võin öelda, et kuigi Vikingis on tüüpiline rõve sisustus nagu vaipkate, mustad aknad ja mõttetud kulunud beežid-sinised seinad, siis tegelikult meeldib Viking mulle rohkem kui Tallink. Ehk on ka asi selles, et ma ei sõida Vikinguga nii palju...

Disaininäide
Söök on palju parem, on igasugu smuutisid ja kookosetükke purgis ja rohkem koogivalikut.

Ohh jahh... Tavaline hommik laevas
On samuti poode ja karaokepleiss ja igasugu mänge lastele. Ma ütleks, et Viking on minu meelest isegi lastesõbralikum.

Kellele lapsed ei meeldi, siis sellesse kohvikusse ärgu mingu
Kosmeetikatooted ja alks
Baar
Taaskord ei oska kajuteid kommenteerida. Maha ja peale saab umbes sama kiirusega kui Tallinkile. Ainuke erand on Helsingis Katajanokkast välja saamine, tipptunnil on see väga raske, sest poolsaarest välja viib ainult üks kitsas tee. Seal on saadud oodata ikka päris kaua. Piletid on odavamad kui Tallinkil.



3) Eckerö Line


Ainuke mitte minu tehtud pilt. Pildi autor on Mihkel Maripuu/Postimees
Üritasin tõele truuks jääda ja mitte väga ilusat pilti valida.

Eckerö on minu lemmik suurtest laevadest. Ja üldse vist lemmik. Kui ma Helsingisse turistina läheksin, siis läheksin kindlasti Eckeröga. Eckeröl on ainult üks liinilaev - Finlandia. Sõiduk on seest ilusti kaunistatud, laeva tagaosas on suur klaasist sein-lagi, umbes nagu Superstari eesosas.



Katusel on baar, kus suvel on päris mõnus istuda (samalaadne toode on tegelikult Vikingil ja Tallinkil ka, aga Eckerö oma on ilusam). Söögid on kindlasti kõige paremad. Tavaliselt leidub ka rahulikke kohti, kus istuda ja lugeda. Kalevipojad teavad, kus magamisdiivanid on ja kui on vähe inimesi, siis on päris mõnus seal korra silm looja lasta. Tuleb tunnistada, et olen seda võimalust isegi korduvalt kasutanud :D

Toit ja värk

Meelelahutus on suures osas ikka sama, kui muudel laevadel - kontserdipaigad, mänguautomaadid, poed. Eckeröl on üks uhkem toidupood ka delikatesstoodetega. Sealt sain oma sõbrannale Erlikesele kord isegi kingituse :D Ühesõnaga, kõige talutavam laev. Isegi ilus võib öelda. Eckerö miinuseks on muidugi ainult üks Helsingi-Tallinn-Helsingi-Tallinn päevas ja sõidu kestus on 2h 15min või 2h 30min. Laeva ja maha saab päris okeilt.



4) Linda Line

Sorri, et rõve talvine pilt. Suvised on kadunud.

Viimaseks liinivedajaks on Linda Line. Linda on selles mõttes eriline, et tegelikult on tegu katamaraanidega, Lindal on kaks väikest nunnukest - Merilin ja Karolin. Linda on ausalt öeldes minu graafiku jaoks parim, sest sõidab kõige kiiremini - 1h 40min. Sellise kiirusega jõuavad Merilin ja Karolin Läänemerel ikka kõvasti tiire teha, suvel väljub Linda iga 2h tagant mõlemal suunal. Viimane sõit kell 20.00. Nagu te ilmselt juba aru saite, siis tegu on väga väikeste laevadega, kuhu autod ei mahu, seega sobib Linda ainult jalgsi reisivatele töölisturistidele.

Ma tahaks iga pildi peale ohata, lausa jube vaadata
Linda on tihti ka kõige odavam, eriti kui 10 korra kaart osta. Nagu muudel laevadel on ka Lindal 2 eri klassi - tavaklass ja Linda klass. Viimane on siis kardinaga eraldatud "esimest klassi" jäljendada üritav laevaosa, kus pakutakse tasuta juua ja paar snäkki. Kui teiste laevade business class  on kasutamata jäänud, siis Lindaklassis on ikka reisitud küll. Soodusajal 10 korra pileteid ostes on Lindaklassi piletid ainult 6 eurot per suund kallimad. Lindal, nagu arvata võite, mingit erilist meelelahutust ei ole. Väike pood mõlemal paadil, kust endale alkoholi ja naisele šokolaadi osta. 1 toitu müüv baar ja 1 jooke müüv baar.

Reede Lindas
Kõik toidud on mul juba ära proovitud - jah, valik on kesine. Linda suurimaks miinuseks on asjaolu, et nendele laevadele alati loota ei saa, eriti sügisel. Nii, kui tuule kiirus on üle 7m/s, sõit tühistatakse. Vahel toimub tühistamine nt 5h enne väljumist. Siis peab taas esimesele Tallinkile kalli pileti ostma ja mõttelist okserefleksi tagasi hoides seda 2h taluma. Mitte, et Lindas vähem okserefleksi tekiks - väikeste paatidena loksutavad nad ikka päris korralikult. Isegi mina, kellel muidu on suht suva sellest loksutamisest, olen paar korda vetsus oksendamas käinud.

Need on siis need 4 optsiooni, mille vahel valida. Linda ja Tallink on need põhilaevad ja Viking ja Eckerö on vaid erilisteks juhtudeks. Kahjuks.

Nüüd paar pingerida.

Kiiruse järgi alates kiireimast:
1. Linda Line
2. Tallink
3. Eckerö Line
4. Viking Line

Inimesed kiirustavad Tallinkis ukse juurde juba 15 min enne maalemineku algust


Odavuse järgi alates odavamast:
1. Linda Line
2. Viking Line
3. Eckerö Line
4. Tallink

Muide, odavus sõltub tihti sellest, kas sul on klubikaart/kliendikaart/10 korra kaart/S-etukortti. Kui õigel ajal osta, siis võib ühe otsa reisijapileti saada ka 14 euroga, kui valel ajal osta, siis Tallinkis maksab pilet ilma kulbikaardita vabalt 38 eurot. Autopiletid on tavaliselt vähemalt 25-30 eurot. Vahel küündivad need ka 60 euroni või rohkem. Üks ots siis.

Kauniduse järgi alates kaunimast:
1. Eckerö Line
2. Tallink
3. Viking Line
4. Linda Line

Tipptunni reisijate arvu järgi (st kui suur protsent laevast on reisijate poolt hõivatud) alates suuremast:
1. Linda Line
2. Tallink
3. Viking Line
4. Eckerö Line

Reede Lindas 2

Mainin ka seda, kust pileteid osta. Parim ostukoht on üldiselt ikka kodulehtedelt, kus saab kaardiga vabalt maksta ja piletid saadetakse e-mailile. Samas laevapiletid.ee pakub vahel soodsamaid pileteid kui otse kodulehtedelt, seega tasub uurida. Sait pakub kõiki pileteid peale Tallinki omade.

Ütlen veel igaks juhuks, et kirjutasin liinilaevadest. Kruiisilaevadele pole ma sattunud ja kui vähegi võimalik, siis ei kavatse sattuda ka, vähemalt mitte enne, kui sobivasse ikka jõuan (loe: pensionäriks saan). Samuti ei kommenteeri samade laevade poolt sõitvaid ööreise. Ka neid kavatsen ma iga hinna eest vältida.

Siin oli siis mu väike halajutt, mida ma juba aasta aega lubanud olin. Loodan vähemalt, et kellelegi tuli ka kasuks.

Sunday, November 20, 2016

Purilennukiga lendama

2016 on olnud päris lennukas aasta, kui nii võib öelda. Juba aasta alguses sünnipäevade paiku sai meil Villega kokku lepitud, et läheme väikelennukiga lendama. Mõeldud-tehtud. Okei, võtsime tegelt päris kaua hoogu ka...

Ville sai aga sünnipäevaks veel teisegi lennu - sõbrad ja sugulased kinkisid talle kõrgema pilotaažiga tutvumislennu purilennukiga. Kui me oma esimese plaaniga jäime hiljapeale, siis teine plaan oli peaaegu, et viimase hetke oma, sest kinkekaart oli aastaks ja hooaeg sai läbi oktoobriga.

Meie õnneelement seisnes seekord selles, et kolisime oma uude koju augusti lõpus ja avastasime, et naabriks on mees, kes kogu seda sõitu korraldab. Nii saimegi otse temaga kokkuleppele, millal minna. Vaatasime yr.no-st välja päeva, kus oli veidi ilusam ilm ja et päikest ka paistaks. Aga noh oh seda Eestimaakest küll... Loomulikult oli kohutavalt külm ja kohutavalt vastikult pilves. Nagu ikka.

Tallinna Aeroklubi MTÜ lennutab oma masinakesi Rapla lähedal Kuusiku lennuväljal. Sõitsime sinna õigeks ajaks kohale, aga nagu juba eelnevalt mainitud, siis ilm oli ikkagi päris halb ja piloot soovitas meil kõigepealt veitsa Raplas ringi jalutada. Külma peletamiseks sõime seljankat. Siis läksime tagasi.

Selleks, et õhuakrobaatikat teha, peaks olema kõrgust vähemalt 700m allpool pilvi. Meil oli aga 300m, pilved madalamad kui muda. See oli selge, et mingeid surmasõlmesid siin küll tegema ei saa hakata. Piloot-naaber pakkus aga välja, et äkki teeme siis ühe kõrgema pilotaaži lennu asemel kaks väiksemat tutvumislendu, et mina saaks ka proovida.

Mul on hea meel, et Ville mind kohe tanki pani ja ma asjale pikemalt järele ei jõudnud mõelda, sest no olgem ausad, ilma mootorita lennukisse minna ja veel vabatahtlikult?? Püsti hull oled, Saara, ütleks ma iseendale. Eriti palju aitas kaasa veel see, kui õpetati, kuidas hädaolukorra puhul langevarju avada ja piloot lisas: "Aga kuna me nii madalalt lendame, siis ega langevarjust nagunii abi poleks."

Olin alguses ikka päris närvis. Üritasin Villele siiski head nägu teha ja veidike poseerida kuniks pooleldi soome keeles rääkiv vene härrasmees lennukile trossi külge pani.

Ja siis see hakkas. Teisel pool põldu seisev suur auto tõmbas rullikutega köit edasi ja lennukit õhku. Täitsa lõpp, kui jube see oli. See oli ikka täiesti hull!!

Kui tross lennuki küljest ära kukutati, oli tunne, et nüüd me kukume. Ja niimoodi tundsin umbes 20 korda selle lennu jooksul kindlasti. Piloot oli enne näidanud, kus kilekotid asuvad, noh oksendamise jaoks. "Vahel pean neid ikka Selverist juurde ostma." Lisaks oli mulle enne näidatud, milliste lõngajuppide järgi saab aru, kuidaspidi lennuk parasjagu on. Mitte üldse turvaline :D Ime, et ma püksi ei pissinud.

Mis seal salata, vaade oli muidugi ilus. Ja üldse on tagantjärgi lahe mõelda, aga lennu ajal küsisin ma piloodilt küll mingi viis korda, et kas kõik on ikka korras ja jahusin seal mingist pulsi- ja vererõhuteemast. Kuna kogu lend salvestatakse GoPro abil ja pärast saab lendu ilusasti üle vaadata, siis korduse nägemine ajas ikka naerma küll. See lend mõjus mulle nii nagu mingi narkootikum. Adrenaliin annab sellise eufooria, et hoia ja keela. Pärast maandumist ma lihtsalt naersin ja naersin ja naersin...

Kui Ville end valmis hakkas panema, siis suutsin juba rahuneda. Aga hakkasin taas uuesti naerma, kui nägin, kuidas ta sinna kabiini hästi ära ei tahtnud mahtuda :D

Lahe oli tegelikult Villet seal lennukis vaadata, ta tõesti sobis sinna hästi :) Naaber veel ütles pärast, et suvel lähevad kindlasti koos sõitma.

Lendamine sümpatiseeris Villele ka palju rohkem, kui mulle. Oli nagu vana kala ise. Ütles, et talle just meeldis see adrekas ja kerge kukkumistunne iga poole minuti tagant :D

Ville tahab kindlasti surmasõlme tegema minna. Kui nad aprillist jälle hooaja avavad, eks siis proovime naabrimehega uuesti minna. Võinoh, Ville proovib. Ma ei teeks seda tappes ka nagu mu sõbranna Maarja ikka öelnud on.

Igastahes, mina soovitan selle ilma mootorita lennukiga lendamise ära proovida ikka! Argpüksidele on parem, kui keegi neid lihtsalt äkitselt kokpitti paneb ja ütleb, et nüüd lendad. Ma oleks põnnama löönud, ausõna. Valige siis hea ilm ka, sest siis kestab lend pikemalt, kuna sooje õhuvoole, millele lennuk toetub, on rohkem. Ja vaade on ka muidugi ilusam :) Raha peaks varuma kingitus.ee põhjal vastavalt kas 59.- või 159.- eurot olenevalt lennust, aga ma soovitan tegelikult ikkagi kodulehe kaudu ise helistada, nad on nii toredad seal :)

Friday, September 16, 2016

Kokkuvõte "sügisesest" Berliini hipireisist

2 päeva, sõbrad, 2 päeva olen hiljaks jäänud selle postitusega. Pärast intensiivset ruutuaika lihtsalt tahaks natuke arvutist puhata ja korraks ekraan kinni lükata. Olen selle puhkuse saanud ja nüüd selge peaga saan loodetavasti ka parema kokkuvõtte kirjutada.

Alustuseks veidi reisi lõpust.

Kui teisipäeva hommikul sai asjad kokku pandud ja kõigiga hüvasti jäetud, siis läksimegi ära lennujaama. Olime endale piisavalt varuaega võtnud ja istusime kohvikus oma lendu oodates. Mina tegin veel viimase hetkeni tööd (olen aru saanud, et tõepoolest on kõigil oma narkootikum...), kui Ville kirjutas messengeris, et flightradar näitab, et lend on tühistatud. Berliini lennujaama kodulehel ja ka Tallinna omal ei olnud muudatusest märkigi.

Kui Kristi lennujaama infoputkast uurima läks, siis tuli välja, et jah, ongi tühistatud. No on ikka inimesed, oleks siis teavitanud või midagi. Meie tegime oma check-ini ära ja väravast saime sisse jne... Hea, et Kristi küsima läks, minu meelest kõlaritest nad näiteks teavet ei lasknudki. Meie asenduslend väljus õnneks samal ajal (no üldse ei tahaks enam seda olukorda läbi kogeda, mis eelmisel aastal Porto-Londoni otsa peal...), aga mitte otselennuna, vaid läbi Riia. Kui minul väga vahet polnud, mis kell me jõuame (peaasi, et enne kella kaheksat hommikul, et töölaevale jõuaks), siis Kristil oli kella kaheksaks juba Tartu bussipilet ostetud ja üldse ei oleks maha jääda tahtnud.

Kõik siiski õnnestust hästi. Lennuk maandus umbes poolteist tundi hiljem, seega kella poole kaheksa paiku, Ville tuli meile vastu, Kristi sai bussi peale ja kõik laabus. Südamel oli soe, kehal oli külm, kodu on alati hea.

Kokkuvõte Berliinist.

Plussid:

1. Berliin on nii mitmekülgne: tahad, lähed kontserdile, tahad, istud baaris. Tahad, oled fäänsu, tahad, oled hipi. Kõik on võimalik. Selles suhtes meenutab veidi Londonit. Ehk siis - võid sealt linnast kõike leida.

2. Suht odav. Juba kirjutasin oma poeüllatusest, aga tegelikult ka, kindlalt saab 6 euroga ka burksi ja joogi, kui tänavalt otsida.

3. Hea vaba õhkkond, noored on normaalsed inimesed, kellega on hea suhelda. Ei ole sellist kitsarinnalisust ega ekstreemsust, vähemalt meie ei kohanud seda üldse. Geid liiguvad tänaval käest kinni, inimesi on igat tüüpi. Mõnusalt sõbralik olemine. Jella ütles, et selle koha pealt on Berliin ülejäänud Saksamaast väga erinev ja selle tõttu ta väga mujale kolida ei tahakski.

4. Muuseumiasjad on ka hästi korraldatud - keskmiselt maksab pilet 12 eurot, aga 24 euro eest saab pea kõiki linna muuseume ja muid kohta külastada piiramatult 3 päeva jooksul. See teeb kogusumma päris väikseks.

5. Ühistransport töötab nagu kellavärk. Sakslased on täpsed.

Miinused:

1. Kui üldiselt on inimesed sõbralikud, siis teenindus on ikka jaw-dropping jube. No sellist ebaviisakust ei näe isegi Eestis, Soomest rääkimata. Just Soomest tulles ongi kummaline, kui teenindaja ei ütle isegi tere ja kui bussijuhilt küsid, et kas see buss sinna või sinna sõidab, siis ta vastab: "Kust mina tean." Appi :D Soomes (ja ma usun, et ka Eestis) lastaks lahti sellise käitumise pärast. Nt läksin koopiamasinate poodi marke ostma ja küsisin: "Excuse me, could I get some stamps?" Kuna Jella oli mind hoiatanud, et vb nad inglise keeles ei räägi, siis poemüüja vastusele "Germany?" vastasingi näidates postkaartidele ja öeldes: "Marke?" Seepeale nähvas ta: "I know what a stamp is. Do you want to send them to Germany?"

2. Berliin ei ole väga ilus linn. See on kuidagi laiali, üks keskus ja teine keskus, üks torn siin, teine park seal. Sellist keskset vanalinna nagu Tallinnas ei ole.

3. Kogu aeg ehitatakse. :D Ei saa linna normaalselt nautidagi. Kristi sõnul on see väga püsiv nähtus.

Õppetunnid:

1. Sooja ilmaga tasub kaasa võtta lühikesi riideid. Ehk siis - paki ilmateatele vastavalt ;)

2. Euroopasisene roaming: 5 päeva jaoks on 500 MB enam kui küll, kui peatuspaigas WiFi on. Mul jäi gigasest kasutamata mingi 650 vist ja ma ikka surfasin piisavalt + google maps oli ka töös. Aga telli kindlasti pakett! Muidu nad võtavad ikka väga suure tasu.

Kokkuvõttes - mulle väga meeldis see reis. Tundsin, et olin oma köögikapiustesse, töömeilidesse ja piirkonnaametiga tülitsemisse ära uppunud ja suur pilt hakkas hääbuma. Hipiolek toob tagasi selle kerge tunde, selle tunde, et kõik on korras no matter what. Üritan seda säilitada :)

Lõpetuseks naljakaid pilte:

Wurst:

Superman teab poodi:

Kilekotiga sitta äkki?

Eelmisele roppusele veel teinegi otsa:

Parim suveniir, mille ostmata jätsin. Enlightenment on a spring:

Ongi kõik. Ma tänan Kristit, Jellat ja Villet. :) Ja kõiki lugejaid ja laikijaid ja kommenteerijaid. Ja Kosmost. Üks suur süda kõigile ja peatsete lugudeni! Jee!

Saara