Wednesday, August 15, 2012

Pärlike

Veetsime täna pool päeva tallide juures. Sain ka aidata - puhastasin hobuseid. (: Kõik hobused on võiduajamisteks, seega täisverelised. Ja lisaks sellele, et nad näevad väga head välja, on neil ka närvid korras, keegi ei rahmelda ning isegi kõik 4 kapja puhastatakse samalt poolt.

Nagu pildiraamatus
Inimesed iseenesest on tallis peaaegu kõik samat masti - kõhnad ja lühikesed nagu džokid ikka. Seda oli kuidagi kummaline vaadata, nad olid justkui lapsed. 

Koerad on samuti peremehe nägu










Teise poole päevast käisime linnas ringi. Vigelundi park sai ka üle vaadatud. Ja õhtul nägime Oslo Rattarallit, kuhu oli tulnud palju tähtsaid ninasid - näiteks Cavendish (kes siis on kuuldatavasti maailma parim jalgrattur...). Põhjamaine valgus lummas mind samuti. Õhtune jahisadam Oslos on täiesti võrreldamatu.


Enne stardipauku
Tänane päev meenutas taas kõike seda, miks mulle tegelikult Oslo nii väga meeldib. See on totaalselt heaoluühiskonna koorekiht, rahulik ja vaikne, väga rikas, ilus, isiklik. Ning ta ei ole üldsegi suur - poole miljoni linn. Inimesed on üliviisakad, korralikud, sõbralikud ja... rõõmsad. Jah, mina näen igal pool rõõmu. Aga muidugi salajutud käivad, et see on vaid mask. ("Kas sa ei leia, et aeg oleks mask eest võtta?" - Ibseni tsitaat linnatänavalt). Või siis on kõik vaid mu enda peegeldus?

Vigelundi pargis, jaapani turistid pildistasid
Ronny viis mu ka tiirule kõige vaesemasse Oslo piirkonda, kus elavad kõik immigrandid. Valgeid seal peaaegu polegi ja needki on poolakad, rootslased või venelased. Ausalt öeldes nägi see slumm välja siiski umbes samasugune kui Tallinna kesklinn. Siin lihtsalt ei olegi selliseid urkaid, mida tõesti urgasteks võiks nimetada.

(Ja peab ütlema, et Oslo ei ole veel ületanud tunnet, mis mul Tuurus oli. Vaevalt ta ka seda teeb.)

No comments: