UV

Aga mina käisin eile kõige paremas ööklubis, kus ma üldse kunagi käinud olen. Tartus on ikka veits nii, et on kas pubitiirud või klubitiirud. Club Tallinn ja Illusioon ja Atlantis ja... selline eriti fäänsu, autodega mehed ja kõrgete kontsadega naised. Või siis hoopis Nott, Möku, Genialistid - tennised, kirsitubakas, filosoofilised vestlused kõrvaltänavas... UV oli aga selline, mis ühendas mõlemat. Läksime sinna umbes  kell 12, Thomas tegi enne kodus väga ilusaid shotte, olime juba päris rõõmsas meeleolus.

Isegi metroos oli pidu!

Metroopeatuse ühines meiega ka Umamed (tõsiselt, mina ei tea, kuidas seda nime kirjutatakse; ahha, Sirar näitas mulle: Jo Mehmet). Klubisse sisse lasti muidugi alates 26. eluaastast, saime kõik sisse. Ilmselt meeldisime turvameestele (: Sisekujundus oli midagi Club Tallinna ja Noti vahepealset - kujutate seda ette? Veits räämas, aga klubiteema ikkagi - DJ ja baar ja... Ja muidugi parim osa - muusika! Tõsiselt, muusika pärast võiks sinna minna iga päev. Daft Punk, Calvin Harris, Flo Rida, Martin Solveig - kõlasid kõik minu lemmiktrackid. Ja nad lasid kogu loo, mitte ainult mõne tobeda miksi kõige populaarsemast fraasist. Tantsisin ja rõõmustasin ja rõõmustasin ja tantsisin... Oeh (:

Thomas pühendunult jooke tegemas

Tanel ja ta rätsepast
korterikaaslane

Enne seda, päeval, käisin sain Taneliga ka kokku. Jalutasime Vigelandis ja pärast vaatasin ta korteri üle. Tanel on olnud Oslos 4 kuud, töötas siin kokana. Küpsetas saia ka - väga hea oli. Aga üldiselt olen ma alati arvanud, et eesti keeles suhtlemine on palju lihtsam kui võõrkeeles ja inimesed saavad teineteisest hoopis kergemini aru. Minu arusaam hakkab vist muutuma, Thomase ja Sirariga saame me tunduvalt paremini läbi, kuigi me keegi ei räägi omavahel emakeeles. Me naerame ja laulame ja isegi mingit küsimust ei ole, et kas keegi nüüd on välja jäetud või midagi... 

Täna on viimane päev Oslos. Läheme kunstimuuseumisse, randa (väga väga ilus päev on - eriti Oslo kohta) ja hiljem teeme kooki. Jee!