Thursday, September 6, 2012

Kõik maailma rannad ja kadunud üksindus

Öeldakse, et igas maailma rannas on üks eestlane. Mina olen nüüd siin. Käisime täna mööda Los Angelese randu. Kõigile üllatuseks oli pilves ilm, mis mulle väga meeldis, isegi vihma sadas natuke. Jah, Eestimaa sügis on kindlasti kohati hall ja muserdav, aga siin on ikka väga palav ka. Ma olen kindel, et ma poleks pooltki nii õnnelik ja rahul oma eluga kui ma elaks ilma konditsioneerita majas. Suviti istuvad inimesed enamasti oma tubades, kus kraade on umbes 22 ja mitte väljas, kus neid on 30 ringis. Ühest kohast teise saab autoga, milles on loomulikult kõik kliimaseaded ja poodides on samuti õhk ideaalseks timmitud. Lihtne elu.

Lõuna surfilaudade all
Aga meie käisime täna Bruce ja Susaniga randades. Mul tegelikult ei olegi midagi nende kohta kirjutada, parem panen rohkem pilte üles.

Kõigile
Erlikesele ;) 
Minule
Vahel mul on tunne, et tahaks rohkem üksinda olla. Ameerika on hästi perekondlik riik, kõik on kuidagi ühendatud, turvavõrk on meeletu. Vaatan siin Susanit ja Bruce ka ja kui nad eraldi on, siis tekib tunne, et neil justkui puudub turvalisus või et nad on kuidagi ebakindlad. Ma ei tahaks vist kunagi sellises suhtes olla, kus eksisteerimiseks on vaja teist inimest. "Mulle pole vaja, et ta end minu abil defineerima hakkaks," nagu ütles mu sõber Ullo. Ma tunnen end ikkagi kõige paremini seltskonnas, kus igaüks vastutab iseenda eest. Nii saab kõike maksimumini nautida.

Santa Monica

Sama tunne tekib mul siis, kui ma vaatan, kuidas nad lapsi kasvatavad. Ma armastan pühendumist, lastega tegelemist, tõsiselt hoolimist, aga samas armastan ma ruumi armastuse ümber, vabadust. Iga tegu on kontrollitud: mida nad söövad, mida selga panevad, kus ja kellega aega veedavad, mitu lehekülge kodutööst tehtud on. Minu jaoks tundub see väga imelik, aga ehk ei ole ka. Bruce ütles, et selline iseseisvus nagu mul ja Saskial lastena oli, on Ameerikas väga ebatavaline. Ükski laps ei kõnni üksinda tänaval ja ei vastuta kunagi 100% oma kodutöö tegemise eest. Jah, mõneti on see palju turvalisem ja ehk annab see ka turvatunde kogu eluks. Või siis mitte...

Derrick, naabritüdruk Elizabeth ja Brett

Olen ikka filosoof küll :)

2 comments:

Anonymous said...

sa ikka oskad mu nuppe vajutada ;)
paradiis ..
.. muud ei olegi.

Saara said...

;)