Mida reisile kaasa võtta?

Päike ka

Täna tuli ilmselt veel kümmekond kilomeetrit taksi juurde. Jalutasin linna ja käisin poodides. Jalutasin kuningalossini ja käisin veel poodides. Jalutasin Meeli koolini ja tulime koju tagasi (: Hommikupoole isegi ei olnud nii tavaline Kopenhaageni ilm, oli kuiv ja mingi hetk tuli isegi päike välja, jehhuu! Hiljem muidugi hakkas jälle sadama. Loodan, et vähemalt üks paar tennistest kuivab homseks ära, siis saan kuiva jalaga koju tulla. Jah, sõbrad, tulen homme Eestisse tagasi. Pärast kella kuute võite siis helistada. Hah, nüüd kindlasti keegi ei helista : D Mille üle ma ei kurvastaks. Pole vaja liigselt muretseda.

Ja sinitaevas

Kopenhaagen on üks maailma keskkonnasõbralikumaid linnu, vähemalt nii väidab vikipeedia. Inimesed sõidavad jalgratastega! Isegi vihmase ilmaga, isegi vanad, isegi lastega täiskasvanud. Lapsed istuvad kärus, mida ratas tagant lükkab, väga naljakas, aga samas hästi armas vaatepilt. Ameerikast tulles on kontrast ikka nii suur... Keskmine ameeriklane küll vihmaga rattaga ei sõidaks, samuti ei kõnniks ta päevas kümmekond miili maha. Ja kindlasti oleks ta märjaks saamise vastu. Siin paistab, et inimesed on nii ära harjunud sellise olekuga, vihmavari võetakse vaid suurema saju korral appi, muidu on ikka nii nagu elu käib: rahulik, vaikne. Mõnus.

Vana kuningaloss

Samuti on kontrastiks Meeliga aja veetmine. Meeli ja Martin on ühed vähenõudlikumad inimesed, keda tean. Nad töötavad rõõmuga, elavad lihtsalt ning naudivad väikseid toredaid pisiasju, nende maailmas on sügavust. Teistmoodi kui ameeriklased, kindla peale. Meeliga on väga tore jalutamas ka käia, kuna ta on isegi uus siin linnas, siis kõik värskelt räägitud lood linna kohta on tal veel meeles. Minu õnn!

Kuninglik aiake

Ja nüüd kirjutan natuke sellest ka, mida ma arvan, et reisile kaasa võiks võtta. Ehk tuleb kellelegi kasuks, mine tea.
1. Dokumendid: pass, krediitkaart (deebetiga ei saa paljudes kohtades maksta), õpilaspilet (soodustused!), juhiluba, lennupiletite väljatrükid.
2. Linnade kaardid ja nimekiri asjadest, mida teha võiks. Minul polnud kumbagi, järgmine kord olen rohkem valmistunud.
3. Pistikukonverteerija, selle leiab oomipoest või lahke sõbra Mihkli käest ;)

Väike sõdurivaatamispaus

4. Nutitelefon/tahvelarvuti/läpakas - tahvelarvuti oleks kõige parem ilmselt. Lihtsalt, et saaks internetis käia. Läpakat on raske kaasas kanda ja telefoniga pole jälle piisavalt mugav. Mul oli läpakas.
5. Erineva ilma jaoks erinevaid riideid. Kasutasin pea kõike, mille kaasa tassisin. Ostsin juurde ka.
6. Fotokas - mälestused su kolba sees kindlasti tuhmuvad aja jooksul.
7. Väike märkmik - teejuhiste, uue sõbra telefoninumbri, äkki saabunud luuletuste jaoks.
8. Isiklikud hügieenivahendid ja rätik, ka põhilised ravimid nagu ibuprofeiin jms (mul polnud midagi vaja, isegi tegemata reisikindlustust ;)
9. Mugavad jalanõud.
10. Kui CouchSurfite, siis mingisugused väikesed kingitused võõrustajatele, mina võtsin Laima šokolaaditahvlid, millel Tallinna pilt peal. Oleks tore olnud, kui mul postkaarte oleks ka olnud, mõned kenad pildid Eestist või Tartust, oleks saanud ilusamaid tänukirju kirjutada.
11. Raha. Võimalikult palju raha. Isegi kui sa seda ära ei kuluta, kindlustunne on alati hea.
12. Hea inglise keele oskus - elementaarne. Kuigi minuvanustel kaasmaalastel vist sellega küll probleeme ei ole, enamikel on tase isegi "expert", aga "intermediate"-iga annab ka reisida. Näiteks need hispaanlased ei olnud kindlasti mitte eksperdid, samas saime mõned päris tõsised vestlused maha peetud. Siin Taanis on ka väga tore, et niipea, kui ma ütlen "I don't speak Danish", lülitavad taanlased end kohe inglise keelele üle, vahet pole, kui vanad nad on. Rääkisin täna nii kümne- kui kaheksakümneaastastega.
13. Avatud meel ja hea tuju - kõik on vaid suhtumise küsimus, olen selles enam kui kindel.

(: