Sunday, September 9, 2012

Nii on

Viimased 2 päeva oleme Susaniga nii palju poodides käinud. Mul hakkab tegelikult päris kurb, kui ma vaatan, kuidas elavad inimesed Eestis ja siis võrdlen seda selle eluoluga siin. Näiteks kui töötad haiglas medõena 8 tundi päevas, siis võid selle päevaraha eest osta 8 paari väga ilusaid kingi... Või siis hoopis 20 pluusi või käia 16 korda heas restoranis söömas. Kas Eestis oleks see võimalik? Kindlasti mitte.

Marshallis

Jah, siin on neil suured võlad kaelas, sest nad peavad tohutuid summasid õppelaenu võtma. Nii õppemaks kui raamatud kui ühiselamu maksavad kokku kümneid, isegi sadu tuhandeid dollareid, oleneb erialast. Kõige suurem summa läheb tavaliselt ikkagi kinnisvara peale nagu Eestiski. Ning kui üks pereliige saab tööl kõrgendust, palgatõusu, siis vahetatakse maja välja, et saaks ikka ilusamas majas elada. Lisaks maksavad nad poes kõige eest krediitkaartidega ja neid võlgu peab samuti tasuma. Üllataval kombel enamik ameeriklasi selle pärast väga ei muretsegi, elu on selline, nagu on ja pole mõtet muretseda asjade pärast, mida muuta ei saa. Või mis?

Susani klassiõde

Liza ja mina

Olen viimastel päevadel oma pereringi laiendanud veel päris mitme inimese võrra. Praegu on külas Susani onutütar, tema mees ja nende laps, kõik filipiinod. Eile nägin Susani vana klassiõde ja tema meest Filipiinidelt, samuti tutvusin Bruce õe ja õelapsega. Laua taga kõlab filipiini-inglise segakeel, lapsi on palju ning on alati, kellele Eestist rääkida. Majas on tunda suurt filipiinivõnget alustades värvivalikus ning lõpetades toiduga. Filipiinode nuudliroog on mu lemmik! Banaaniga magustoit on ka väga hea.



Eile käisime ja pidutsesime Homaarifestivalil Long Beachil. See oli üks paremaid kogemusi siiamaani! Tantsida palmide all, roosa taevas taustaks, rõõmsate inimeste keskel. Muusikavalikuks seekord Bee Gees ja kaheksakümnendad, hiljem AC/DC ja üheksakümnendad. Ma armastan tantsimist. Väga! Ja ma sain isegi line-dancingut proovida, mis oli eriti vinge, ma olen seda alati teha tahtnud. Kogu pere tantsis nagu üks suur kamp hulle. Kõige üllatavam oli Brett, väike Michael Jackson. Kuigi ta on vaid 11, siis näeb ta vähemalt 14 välja. Nii noored kui vanad naised olid ta ümber nagu kärbsed ning tahtsid temaga tantsida. Sellest noorhärrast saab kunagi keskkooli kõige poplaarsem poiss. Ta on tark, väga nägus, seltsiv, julge, tegeleb spordiga ning laulab hästi, mängib kitarri ka veel pealekauba. Hahaha, mida muud neil ameerika piffidel tahta?

Pereväljasõit

2 comments:

Saskia said...

Pansit (filipino nuudliroog) on ka minu lemmik :)
Jaksu seedida!
S

Saara said...

Just, pansit see oligi :)
Kui koju tulen, siis teeme seda veel.
Kalli,
S