Vaheldus, mu lemmik

Eile hommikul ärkasin täiesti uue inimesena. On lausa ime, mida 9h korralikku und võib teha. Vaatasin aknast välja ja.. sadas. Mul ei ole isegi vihmavarju :D Aga sadu lõppes 2 minuti pärast ka, niiet polnudki vaja.

Nii nunnu, kas pole?

Pärastlõunaks oli mul kokku lepitud Pireti ja tema sõpradega teatrikülastus, hommikupoolik oli siis vaba. Mõtlesin esialgu, et lähen vaatan need vahakujud siis ka ära. Jõudsin sinna, aga kuidagi nagu imelik tunne oli, seisin järjekorras ja mõtlesin, et ei, 45 minutit ma siin küll seista ei viitsi. Läksin jalutasin eemale... Kohe Madame Tussaudsi vahakujumuuseumi juures on suur Regent Park. Jalutasin ringi, päike tuli välja ja mõtlesin, et see on just see, mida vajasin. 

Full English Breakfast

Sõin pargikohvikus korraliku inglise hommikusöögi: sai, oad, vorstid, munapuder, tomatid. No see oli küll väga hea, kuigi ma ei kujuta ette, kuidas nad seda hommikuks süüa jõuavad, sest see on päris suur ports ikka... Aga vähemalt on hea ports.

Laupäev ja jalgpall (ja sügis, mu lemmik)

:D :D

Edasi läksin loomaaeda. See oli super! Londoni loomaaed on maailma vanim loomaaed, avati 1828. Veitsa selline vana tunne oli küll seal jalutada, kuidagi nagu 20. sajandi algus või nii... Loomad ise nii vanad ei olnud muidugi :D Nägin tiigreid, lõvisid, kaelkirjakuid, okaapit (kõige ägedam loom!), laiskloomi, ahve, pingviine... No ja väga palju veel muidugi. Mu lemmik oli liblikamaja - suur küttega telk, kus lendas kümneid, ehk isegi sadu liblikaid. Taustaks mängis ebamäärane, aga nii sobiv muusika.

Üks väiksematest

Turist

Soe tunne

Pärast loomaaeda sain siis Pireti, P. ja C. kokku. Moderntantsuetendus toimus Sadler's Wellsis ja nimeks oli "Chalk About". Mõeldud lastele ja lapsemeelsetele täiskasvanutele. Meganaljakas ja samal ajal väga ilus.

Parem kui eilne õhtusöök ;)

Kisub juba udusemaks

Edasi võtsime suuna kohviku poole, maandusime ühes suvakas itaalia kohvikus, sõime veidi. Poisid küsisid, et kas sooviksime C. ja O. juurde minna, kes meid dringile olid kutsunud. Läksime! Nii tore, ma lootsingi, et näen seda "õiget" Londoni elu, kaen kodusid ja kuulan jutte.

Ja siis lõppes ilus päev eriti eriti põnevalt: C. ja O. on austraallasest ja ameeriklasest geipaar, kes elavad Londonis. Neil on megailus korter, mis parasjagu müügis, sest nad ise kolivad mujale. Abiellusid New Yorkis eelmine kuu. Vaatasime pulmavideosid ja nende pulmalehekülge ja kuulsime nalju ja puha. Samal ajal serveeris O. minule ja teistele külalistele šampust ja midagi kangemat ka, mille nime ma ei oska maitse järgi öelda. 

Disainkorter all the way

Ja edasi läksime pubisse Shoreditch House. No võite guugeldada, kes viitsib. Väga väga uhke klubi, siin pole lihtsalt ruumi selle kirjeldamiseks. Koju sain taksoga - väsinud, õnnelik, vaimustunud. Nii palju uut!

Lisaks katusebasseinile, rustic-disainile ja heale söögile
oli seal ka tasuta photobooth...

Mul on veidi imelik tunne, sest kõik on nagu kirjutatud, aga samal ajal mitte midagi ka. Tahaks kirjutada, kuidas mulle meeldivad londonlastest hobijooksjad pargis ja metroo kiirus ja millest kõigest ma kahe geipaari ja ühe eesti arstiga rääkisin... Aga siis see läheks liiga pikaks. Ilmselt midagi peab endale ka jääma.