Thursday, January 29, 2015

Viimane

See on mu viimane postitus selle reisi kohta.

Eile õhtul kell 23.55 läks lennuk. Enne seda suutsin veel palju asju korda saata. 

Proovisin ära Toomase kortermaja basseini. Rohelust ja sinist taevast hakkan igatsema:

Käisin maailma suurima purskkaevu juures:

Sõin Toomasega lõunat. India toit. Parim söögikord terve reisi jooksul:
Kiivimahl oli ootamatult hea. Oh, tahaks veel.

Proovisin Duriani (!). Durian on siis Aasias tuntud puuvili, mis tekitab inimestel väga vastakaid arvamusi. Sellel on väga tugev lõhn (olgem ausad, hais tegelikult) ja Singapuris Durianiga näiteks metroosse ei lubata. Tegin selle proovimiseks lausa ettevalmistusi (vesi ja müsli on igaks juhuks, kui süda väga pahaks peaks minema):
(Esimesed 2 ampsu läksid kusjuures hästi. Kolmanda peale pidin vett jooma, et oksele ei hakkaks. Toomas ütles, et mul potentsiaali on, sest mõned ei suuda esimest ampsugi lõpuni süüa.)

Suurima purskkaevu juures soovisin soove ka:
Juhendid, kuidas soovida, on esiplaanil :D

Siis veel veidi shoppamist (mul on siiski suur kohver eksole) ja õhtu lõppes sünnipäevade ette tähistamisega. 

Ma loodan, et need küünlad ei olnud märgiks, et ma näen Toomast kahe aasta pärast (nagu ta ise pakkus :D):

Kahju oli ära minna. Mu õde Saskia küsis eile hommikul, et kas põhja tagasi tahan. No tegelikult väga ei tahtnud küll. Singapuris oli hea soe peesitada. Ma kahetsen veidi seda ka, et ma veel ühte iseseisvat reisi Singapurist lähedalasuvatesse riikidesse ei teinud. Oleks näiteks võinud Balile minna või Taisse Ullole ja Kaarinile külla. Singapurist saab päris odavaid lennupileteid. Toomas isegi soovitas mulle seda enne, aga kaugel paistab kõik teine ja kui kogemusi pole, siis... Noh nüüd on mul vähemalt kogemusi :)

Mu maailm läks selle reisiga palju suuremaks. Üks asi on filme vaadata, teine asi ise kogeda. Aasia on väga erinev Euroopast. Inimesed, kultuur, tunne. Ja seda on väga raske seletada. Väärt kogemist, oh nii palju. 

Teeme siis klassikalise plusside ja miinuste ringi ka:
Singapuri plussid:
1. Singapur on turvaline. Nagu Toomas ütles, et võid rahulikult oma rahakoti laua peale jätta avalikus kohas, ära käia ja tagasi tulles on  see ikka veel seal.
2. Singapur on puhas. Kõikides toidukeskustes ei saa ilmselt "euroopa toidunõuetele" vastavat toitu, aga ma arvan, et ka toidumürgistust on raske saada.
3. Singapuris on Aasia tunne, aga riik ise on üsna struktureeritud ja eurooplastele mugav. "Aasia algajatele" on Singapurile ideaalne nimi. 
4. Ühistransport on mugav, kiire ja odav. Ei mingit segadust. 
5. Singapur on nii soe. Ideaalne jaanuaris ja veebruaris, kui temp jääb alla 35-kraadi ja vihmaperiood on läbi saamas. 
6. Singapur on nii ägedalt modernne linn. Kes vähegi futurismi või ulmet või tehnoloogiat armastab, siis see on koht, kuhu minna. 

Sellist vaadet ikka igal pool ei ole:

Singapuri miinused:
1. Singapur on kallis. Majutus on eriti kallis. Tänud Toomasele taaskord, kui ma oleks hotellis olnud, siis ilmselt oleks see reis kolmandiku või neljandiku võrra kallimaks läinud. Samas odavalt süüa pole raske leida. 3-4 euro eest saab soovi korral söönuks küll. 
2. Singapurlased on otsekohesed ja kinnisemapoolsed. Mõne jaoks on see pluss kindlasti. Veidi nagu eestlased, kindlasti mitte nii sõbralikud kui soomlased, birmalastega võrreldes hoopis teine. 
3. Singapuris ei näe palju kohalikku loodust. See on täiesti tehislikult üles ehitatud, ka need "looduslikud puhkekohad" (Sentosa jne). 
4. Ehk võiks välja tuua ka selle, et see on Eestist ikkagi üsna kaugel. Frankfurdist lennukiga 12-13 tundi kindlasti. Minu jaoks okei, mõne jaoks ilmselt mitte.
5. Singapuris on niiske kliima, millega esialgu peab natuke harjuma. Kuumus on hea, aga niiskus raske. Räägitakse, et kohanemine võtab aega mõnest päevast paari nädalani. Mulle hakkas lõpuks üsna meeldima, siin Frankfurdi lennujaamas on nüüd tagasitulles päris jahe...
6. Olen sellest enne ka kirjutanud, aga Singapur tundub juuretu. Sügavuse leidmiseks peab pingutama ja see veidi väsitab.

Tehislik ja kergelt võlts:

See reis avas mu silmad nii mõneski vallas. Maailma poole pealt muidugi ja ka iseendast sain rohkem teada. "Parim peegel on vana sõber," peab paika. Ma olen nii tänulik. 

Aitäh kõigile lugejatele! 
Ma olen seda blogi jaganud siiamaani vaid väikeses seltskonnas, aga mõtlen, et võib-olla tulevikus panen selle kuhugile rohkem avalikku kohta ka üles. Aitäh nendele, kes on "katsepublikuks" olnud :) Jätke julgelt kommentaare ka, kui midagi ei meeldi või vastupidi meeldib. Minu eesmärk on blogi täiustada. 

Mul oli tore reis! Aitäh kaasa reisimast. 

Saara

P.S. Lõpetuseks panen natuke naljakaid pilte ka. Ikka igast asju võib maailmast leida. 

Kõikidel loomadel võiks sarv olla.

Kui mitu minutit sa naeratada jõuad? Ma jõuan 2.
(Kui sa selfie-t ei tee, siis pole sind olemas, eriti Aasias)

Ideid pulmadeks.

.

Tavaline aasiapärane tualettruum.

:)

Kõige šokeerivam templikuju siiamaani.

Nad ei ole kunagi lund näinud.

Ja meie.

Järgmiste reisideni, sõbrad!

Wednesday, January 28, 2015

Sõprus

Eilset päeva alustasin Sentosaga. Ma tahtsin tingimata näha nende meremuuseumi, mulle sellised asjad meeldivad. Ütlen kohe, et mingit "vau"-efekti otseselt ei olnud. Kõik tundus pigem lapsemeelne, Sentosa on ikkagi selline puhka-koos-perega-saar. Ja üldsegi ma arvan, et tegelikult pole mõtet siia looduse pärast tulla. Singapur on linn, siin on palju inimesi ja vähe loodust. Just selle pärast on mõtet tulla. Ja sõpruse pärast ka.

Mõned vaated olid siiski päris uhked:

Samuti polnud ma kunagi kaheksajalga näinud:

Sentosast aitas. Sinna sõites ja sealt ära tulles nägin rohkem ka Singapuri põhisissetulekuallikat-transiittööstust. Rollo ütles mulle kunagi, et tal tuleb Singapuriga ainult maha- ja pealelaadimise vahepeatused meelde. No täiesti arusaadav. 

Metsikult kraanasid ja sadamakaisid täis kaupu:

Lõunasöögiks sain meekana. Meekana! Üldse on tunne, et nüüd olen selle kliimaga täiesti harjunud, nimelt jaksan süüa. Mul on tunne, et söön isegi rohkem, sest keha kulutab rohkem energiat siin kuumas. Ainult õhukonditsioneeriga paikadest (kaubamajad, metroo) sisse-välja käimine on veel ebamugav. Kaubamajas on veidi liiga külm ja väljas veidi liiga soe. Suurem kliimavahetus on aga veel ees. Toomas ütles, et tal ema jäi kohe haigeks, kui ta Eestisse tagasi läks. (Tunnete seda murelikku alatooni :D ?)

Megamaitsev meekana:

Mul on tegelikult tunne, et olen Singapuri nüüd ära vaadanud. Olen saanud, mida olen tahtnud. Ja kuna Singapur on linn, siis üle nädala turisti jaoks polegi siin vaja. Südamerahuga lähen täna õhtul lennukile. 

Ühte asja kahetsen (nagu ka eelmiste reiside puhul) - kontserdil jäi käimata:

Õhtul saime Karishmaga kokku. Ta näitas mulle veidi hiinalinna, kus ta elab ja ka oma korterit. 

Hiina uusaasta on aasta kõige suurem püha, umbes nagu meie jõulud:
(Otsi pildilt kitsed)

Ainult punane ja kuldne. Päriselt ka:

Karishma 31. korruse korter, sihuke hipsteritundega:

Mõtlesin, et kirjutan natuke oma reisikaaslastest ka:

Karishma on Toomase töökaaslane ja reisisõber. Indialane, sündinud ja kasvanud Uus-Meremaal. Tal on kraad juuras ja kõrvaleriala kunstis (kui õigesti mäletan). Tema töö sisust pangas pole ma täpselt aru saanud. Aga Singapuris on ta elanud juba kaks aastat. Ta plaanib kolida uude riiki, aga millal plaan teoks saab, seda ta veel ei tea. Karishma on meeldivalt seltskondlik, planeerija nagu mina, samas ka veidi hajameelne (meenutame seda mudakraavi eksole). Hästi sõbralik ja avatud. Mul on nii hea meel, et ma temaga tutvusin. Ja väga tore oleks temaga koos uuele reisile minna. 

Toomasega tutvumisest saab mul sel aastal 10 aastat. Käisime keskkoolis ühes klassis. Aastad on tulnud ja läinud, vahepeal on suuremaid pause suhtlemisele jäänud, aga sõprus on ikka püsinud. Toomas on samuti Singapuris varsti juba 2 aastat olnud. Toomas on kadestamisväärselt tark, ma peaks ilmselt kuu aega iga päev 5h lugema, et talle järele jõuda. Ma olen väga tänulik, et ta mulle Singapuri kohaliku pilgu läbi tutvustanud on, ilma Toomase lugudeta poleks see koht pooltki nii eriline. Ja muidugi majutuse, Myanmari reisi organiseerimise ja kogu vastutustundlikkuse eest olen ma ka meeletult tänulik. 

Karishma ja Toomas (ja pool tundmatut vanameest):


Sõprus on lihtsalt hindamatu, täiesti hindamatu väärtus. 

Tuesday, January 27, 2015

Valikud

Reisimine on teadlik valik. See on valik säästa oma raha lennupiletite, ööbimiskohtade, muuseumite ja muu peale. See on valik lugeda juurde, õppida uusi asju, kohtuda uute inimestega. See on valik mitte täpselt teada kõike ja valik lasta lahti kontrollivajadusest. See on valik tunda ebamugavust. See on valik õppida usaldama. Nii iseennast, kui teisi inimesi, kui maailma.

Eile valisin olla taas turist täiel rinnal. Singapuris on õnneks see lihtne, et igale poole on kerge ja odav saada, sest rongid käivad tihti ja liiguvad kiiresti + võrgustik on tihe. 

Tavaline rongiõhustik. Kõik on telos. Kõik!!
Neil on seal isegi sildid väljas, et jälgi, kuhu lähed, kui teloga ringi liigud.

Karishma ja Toomas ütlesid, et ma peaks kindlasti minema Little Indiat vaatama, see on india piirkond Singapuris. Mul on selline raamat nagu "TOP 10 Singapore", kuhu ma siis nähtud vaatamisväärsusi vaikselt ära märgin. Raamatukeses oli ka Singapuri hindu tempel. Seega Little India it was

Kõigepealt tahtsin süüa. Mõtlesin, et lähen restosse, aga tänavatel oli ka palju "kohvikuid". Valisin ebamugavuse ja uued kogemused ja läksin india tänavakohvikusse. Ohjeerum, mu meditsiiniline bakterikartus! Euroopa toidunõuetele see koht kindlasti ei vastaks. Taldrikut ei olnud, toit serveeriti paberil ja oli mõeldud sõrmedega söömiseks. Teised sõid. No ma ei suutnud lihtsalt mustade kätega süüa, üritasin oma plastkahvli ja -lusikaga kuidagi liha nüsida, kui kellelgi hakkas must väga kahju ja ta tõi mulle metalllusika ja -kahvli... Ma olin ise vist nende jaoks üks vaatamisväärsus.

Kõvaks keedetud muna, lõpuks ometi:

Tempel oli väga indialik. Üllatus küll :D Natuke imelik mõelda, et kuidas nad saavad nii väikeses ruumis keset turiste ja sagimist üldse palvetada. Nende keskendumine on vist ikka väga hea. Põhjamaalastel on, mida õppida.

Paar detaili:

(Vaene Jörpa)

Edasi võtsin järgmise templi - moslemite oma. See asus araabia piirkonnas. Kuna Singapur ise on nii multikultuurne, siis erinevaid piirkondi on palju. Juured on vaid perekonnas. 

Isegi tänav oli veidi viltu tehtud, et tempel ikka õiges suunas (s.o. Meka poole) saaks ehitatud:

Käisin sees ka, taaskord varustati mind sobivate riietega:

Üldse need Singapuri "kodusemad" piirkonnad on päris toredad:

Turistipäev jätkus. Edasi läksin kunstimuuseumi. Sügavus, millest siin veidi puudust tunnen, oli seal olemas. Imelik oli vaid see, et Singapuri enda kunstnikke ei olnud seal peaaegu üldse esindatud. Toomas rääkis, et loovat mõtlemist siin koolides ei arendata, sest seda pole valitsusele vaja. Faktid, ainult faktid!! Kõik "arendajad" on sisse toodud, ajutiselt siin töötavad välismaalased. Veidi kurb. 

Mahajäetud majad Taiwanis:

Imeilus:

Kui päeva viimase templini, mis oli hiina oma, jõudsin, siis see oli juba suletud. Ainult katustest sain pilti teha:

Õhtu lõppes Toomase, Karishma ja teiste nende sõprade-tuttavatega õhtust süües. Maailm on ikka toredaid inimesi täis. 

Rohkem ebamugavaid valikuid, Saara. Mugavus sulle õnne ei too. 

Monday, January 26, 2015

Linnad džunglis

Viimased kaks päeva on olnud veidi aktiivsemad, kui logelemispäev, aga mitte ka ekstreemselt.

Laupäeval käisime Kuala Lumpuri Batu Koobastes. Ehitatud 1891, on see üks populaarsemaid hindu pühapaiku Indiast väljaspool (vähemalt nii väidab wikipedia). 
Mulle seal meeldis. 

Suursugune:

Ka koopad ise olid üllatavalt suured:
(Hea loodusetunne kaubamajadele vahelduseks. Sai hingata)

Ahve oli hästi palju:

Templisse sisseminemisel sidus mulle üks india naine kohe räti ümber ka, lühikesed püksid oli pühadusteotus:

Sellest kohast võiks ka veel kümneid pilte siia panna, aga vast aitab. Liigume edasi. 
Pärastpoole käisin linna peal ringi, ostsin veidi asju ja sõin ja jälgisin linna. Söögi koha pealt - Toomas heidab mulle veidi ette, et ma uusi asju ei proovi. Igasuguseid merielukaid näiteks või vedelat munasuppi või seasooli või duriani puuvilja. Jah, olen tõesti see, kes elaks pigem banaanist ja burgeritest. Või caesari salatist ja pastast. Kus on mu julgus? Ilmselt okserefleksi taga peidus siiski. 

Ma tõesti üritasin hommikusöögi ajal ja ei läinud eurooplaste letti:
(Laual on siis riis, kevadrullid, kanakarri ja magustoit, mis koosnes veest, jääkuubikutest, kookospiimast ja kahest erinevast puuviljast võetud palakestest. Joogiks tundmatu vilja mahl). 

Kuala Lumpur ise on ikka suurlinn keset džunglit, peaaegu nagu Singapur, aga palju vähem arenenud + erinevalt Singapurist on see moslemiriik. 

Tavaline tänavapilt:

Siinkohal tahan mainida, et läänemeedia on mu alateadvusesse vajutanud templi, et justkui moslemeid peaks kartma ja et nemad ei ole "meie" ja et nemad ei ole pärisinimesed. Mul on hea meel, et see hakkab hajuma. Nad on täpselt samasugused inimesed nagu kõik teised. Teismelised tüdrukud hängivad poistega kaubanduskeskustes nagu kõik teised üle maailma, ainult neil on rätid peas. Emad jalutavad lapsi samamoodi nagu ülejäänud maailmas, ainult neil on rätid peas. Nad ei ole terroristid või need, kes kurja sooviksid. Enamikku neist ei huvita poliitika absoluutselt ja ei ole nad ka nii usklikud. Ka Eestis on padulolle ja inimesi, kes teisi tapavad. Inimesed on enamasti ikkagi head, ka moslemid. Ka moslemid!

Üldine modernne KL:

KL oli tore. Ma ei olnud väga turist ja enamus ajast puhkasin, aga kindlasti lähen sinna tagasi suuremat turisti mängima. Lisaks sellele oleks tore näha ka ülejäänud Malaisiat, mis pidi KL-st väga erinev olema, enamjaolt džungel siiski.

Eile tulime siis lennukiga Singapuri tagasi. Singapuris oli soojem ja niiskem. Võttis alguses täitsa hingeldama ikka :)

Viimane selfie hotelli vannitoast:

Singapuri oli hea tagasi tulla. Kõik on palju puhtam. Ei pea kartma, et keegi midagi ära varastaks või et ebaausad oldaks. Ühistransport töötab normaalselt. 

Õhtul käisime Toomasega Sentosal. See on singapurlaste "puhkusesaar". Palmid ja liiv, peaaegu nagu päris, aga liiv on tegelikult sisse imporditud ja kogu rand on kunstlikult ehitatud. Päris... teistmoodi.

Näed, Saskia, olen ka Palawanil käinud :D
(Pange tähele neid kauneid laevu ja suitsukorstnaid silmapiiril.)

Muidu nagu päris, eksole?
Te ei kujuta ette, kui kõva ja valus selle liiva peal kõndida on...

Õhtupoole vaatasime valgusmängu Marina Bayl ja superpuude juures. Esimese kohta ütles Toomas, et tal tuleb iga kord okse peale. No see tõesti oli päris imal. Naervad beebid ja "What A Wonderful World". Singapuri valitsus paneb suurt rõhku pereväärtustele, iseenesest tore, ainult, et selle tagamõte on inimesed poliitikast eemal hoida...

Tehnilisest küljest oli suurepärane:

Aedade valgusmäng oli palju ehtsam. Nii muusika kui puud puudutasid hinge. 

Avatar, kas pole? :)

Saturday, January 24, 2015

Linnaelu

Kohe, kui me esimesel päeval KL kesklinna jõdsime, üürgas taustaks Taylor Swift ja veitsa piinlik küll, aga see tekitas väga mõnusa koduse tunde. Mulle meeldib linn. Jah, mulle meeldib maal ka. Aga linn meeldib ka ja ma päriselt vist kuulun ikkagi linna. Vähemalt praegu veel. Vähemalt nädal veel, enne kui ma oma soome külakesse tagasi kolin :)
Eilne päev oli logelemiseks. Puhkama peab ka! Ja kaua sa ikka turistikaid teha jõuad... Hilise hommikusöögi sõime kaubamaja toidukeldris - suurel korrusel on kümneid ja kümneid söögikohti, vali mida tahad: Tai, Hiina, Korea, Jaapan, Ameerika, Itaalia, Prantsuse, orgaaniline, kiirtoit, soolane, magus... Kõik on olemas.

Ainult vali:

Edasi tulime hotellituppa tagasi Karishmat poputama. Tal vaesekesel on kõhuhaigus. Kahtlustasime toidumürgistust, aga meil Toomasega on kõik korras, seega äkki see mudakraavi kukkumine? E. Coli?

Istusin seal akna peal tunde...

Mulle on alati meeldinud üksinda reisida, sest siis on mul seda "oma aega". Nüüd tunnen, et tegelikult paaritunnine paus on piisav. Ja sõpradega reisimine on igat pidi lõbusam. (Kui tulevane Ameerika reis teoks saaks, siis... kukuks õnnest pikali vist.)

Minu eile "oma aeg". Ei kurda.

Pärast lõputut logelemist hotellis läksime Toomasega linna peale ka. Mul oli jube pitsaisu. Ostsime kolm pitsat, mis olid kõik täiesti jubedad :D Halb tunne kõhus saatis meid tunde. Tahaks salatit. See on üks väheseid asju, miks Soomet igatsen: ma saan oma luomutouteet poest kätte ja teen ise toidud valmis. Aga ausalt öeldes ei taha tagasi põhjamaale küll veel... 

Vaade pitsarestoranist:

Seda sööksite?

Natuke Kuala Lumpurist ka. Teate neid filme, mis aasia suurlinnu kujutavad? No see on täpselt selline. Palju eri rahvusest inimesi (malaid, hiinlased, hindud, veitsa veitsa valgeid), metrood pungil täis, tänavatel lõputult liikuvat reklaami. Ja mis peamine - kaubamajad. Kui Myanmaris kummardati Buddha-kujusid, siis siin kummardatakse ainult brände (ja Allahit ilmselt, see on ikkagi ametlik islamiriik). 

9-korruseline tempel:

Edasi läksime ka vee-etendust vaatama. See kujutas endast suurt värvilist purskaevu-etendust, taustaks igasugune klassikalise alatooniga muusika. Päris ilus oli tegelikult.

Ainult ükssarvikud on puudu:

Vee-etendusel juhtus meil üks naljakas asi ka. Istusime seal Toomasega rahulikult kui äkki tuli üks india perekond ja küsis, kas nad võivad meiega pilte teha. Nad tegid mitmeid pilte, esialgu ühega, siis teisega, siis minuga eraldi, siis minu ja Toomasega, siis nende emaga... Vau. Ma pooleldi naersin terve aja. Kui nad ära läksid, küsisid kaks moslemitüdrukut meie kõrval Toomaselt, et kas me oleme kuulsad vm? Toomas ütles "Eip" ja me kõik naersime nii, et kõhud krampis. Ja kui kümne minuti pärast tuli järgmine perekond pilte küsima, siis tüdrukud meie kõrval naersid veel kõvemini ja ausalt öeldes  oli endal ka väga raske mitte naerda. Naer ühendab :)

Petronas Towers, kõrgeimad kaksiktornid maailmas:

Nii hea on tunda, et inimesed on inimesed igal pool. Tunnen, kuidas hirm hajub. :)