Thursday, January 22, 2015

Midagi väga vana

Eilne hommik oli väike šokk. Buss pidi jõudma Bagani, templite linna, kella 5-6 vahel. See jõudis kell 4. Kottpime rongijaam tubakat närivate taksojuhtidega, kelle suu näeb tubakast välja nagu see veritseks. Kõik taksojuhid tulid meie juurde oma pakkumisi kraaklema. Otsustasime esialgu lihtsalt juuresolevast "kohvikust" teed võtta ja edasisi plaane teha. Lõpuks mõtlesime, et viime asjad järgmise öö hotelli hoiule ja läheme templite juurde päikesetõusu vaatama. Kõige väiksema hinnapakkumise tegi lõpuks horsecar-i juht ja naerdes sõitsimegi läbi kottpimeduse kaarikuga hotelli.

Selle hobuse nimi oli Momo:

Templite juures oli imeilus. Bagan oli kunagi kuningriik ja selle juhid väga rikkad. Kuningad ehitasid Bagani umbes 10 000 templit, millest umbes 2200 on siiani alles. Kõikides templites on muidugi Buddha-kujud ja templid on tihti kullaga kaunistatud. 
Meie hobukaarik viis meid templi juurde, kuhu sai üles ronida ja päikesetõusu vaadata. See oli lihtsalt väga eriline. 


Kohale ilmusid ka kuumaõhupallid:

Tegime väga palju pilte. Enamus sobiksid postkaardile ilmselt. 

Väsinud, räsitud, aga õnnelik:

Myanmaris, muide, on ikka palju jahedam, kui Singapuris. Täna öösel oli nt 14 kraadi. Päeval on muidugi 20-30, aga õnneks kuiv. Teised veitsa külmetavad, mina naudin head eesti suveilma. 

Pärast läksime hommikust sööma ja jalutasime ringi. Külastasime palju templeid ja uurisime kohalikku külaelu.

Mungaks õppijad riisi saamas:

Hommikusöök:

Kuningate elukoht:

Kohalik elu on siin lihtne ja tavaline. Inimesed tunduvad õnnelikud, viisakad ja pilkudes on sügavust. Elatakse vaeselt, osa magab papi peal, aga lapsed mängivad ikka nutitelefonidega. Lihtsalt uskumatu kontrast. Ma usun, et Myanmari äärealadel, kuhu turiste ei lubata, oleks veel eriti palju vastandlikkust, ka turismipiirkondadega võrreldes. 

Poolkõhnad koerad:

Ja templite Buddhad:

Pärast check-ini puhkasime, pesime ja teised magasid. Mina kirjutasin ja tegin pilte. Õhtul aga sõime taaskord eriti maitsvat sööki ja nautisime jalgrattasõitu...

Palmid peavad olema, olen ikkagi soojamaareisil :D

Õhtusöögi-restoranis oli soe tunne:

Ja üle ma-ei-tea-kui-mitme päeva sain end korralikult välja magada. 10,5 tundi.

3 comments:

Saskia said...

Sul on ikka nii lahe reis, kullake! <3
Aga jah papitükid, nutifonid, kõhnad koerad, kraaklevad "takso"juhid, teatud räpasus, naeratavad tõmmud näod, loodus ja toit on väga tuttavad :D
Mõnule edasi..

Saara said...

Nii hea kodune tunne tuleb su kommentaari lugedes! Aitäh! Armastan sind, Saskia!
Varsti näeme :)

Saskia said...

Mina armastan Sind ka, kallis <3 Eks näis, kus maailma otsas kohtume...