Thursday, April 9, 2015

Viimane, mis ei taha kuidagi lõppeda

Jah, ma ei taha kuidagi seda reisi ära lõpetada. Tunne kestab veel!
Mu viimane päev Zürichis oli mõnus. Ärkasime hilja, nautisime hommikusööki ja läksime jalutama. Sain oma SIM-kaardid lõigatud iPhoneklinikus, mis oli päris tore. Rääkisime müüjaga juttu ja tuli välja, et ta on filipiino. Zürich on üldse sihuke rahvusvaheline koht, mitte-saksa-keelt kõnelevad inimesed on igapäevane asi. Veitsa nagu Singapur. Selline rahvusvaheline aasta on vist käimas :)
Hommikupäike Triinu juures:

Edasi jalutasime linna peal. Tahtsime kohvikusse minna, aga see oli lihavõtete puhul kinni pandud. Veetsime siis niisama aega.
Varakevadine jõekallas, kus pilte tegime:

Triin mind pildistamas:

Mina pildil:

Triinuga on alati nii lõbus pilte teha. Ta teeb igast nalja, ma täiega naeran nende juttude peale, mis ta räägib, pärast tulevad alati eriti rõõmsad pildid. Mõni üksik tõsine satub ka sekka. Seekord osutus tõsine mu lemmikuks. Igatahes ma ütlen teile, et kui teil on vaja fotograafi, siis Triin Uudam on see, inimene, kelle poole pöörduda ;)
Aa, ja see ka, et pildistamise ajal kakas lind meile peale. Mõlemale. Jagasime Triinuga linnukakat, kas pole mitte naljakas :D
Pärast pildistamist ja vinget paaditaksot jõel krahmasin omad asjad ja suundusime taas raudteejaama. See ei olnud kaugel, sest Triin elab praktiliselt raudteejaama kõrval.
Nii raudteejaam, kui kõik muud mitte-nii-uhked poed on ilusatelt tänavatelt maa alla viidud:

Triin tuli minuga lennujaama kaasa. Seal oli metsikult rahvast ja kõik lennukid olid täis. Triin oli nii tore ja viitsis minuga pagasi äraandmist oodata. Järjekorras oli kindlasti oma 50 inimest, kui mitte 100. See pühade ajal reisimine on ikka veitsa keeruline ka. Helsinkisse jõudsin umbes tunni hiljem kui olin plaaninud.
Päikeseloojang lennukiaknast:


Kergetele lennureisiraskustele vaatamata oli mul megatore reis. Ma olen väga tänulik Triinule, kes mind majutas ja minuga hängis ja mulle igast uusi nippe õpetas (kuidas telefoni ja iPadi hääletu peale panna nt :D). Ma olen väga tänulik inspiratsiooni eest! Võtsin selle kõik endaga kaasa. Olen näiteks ka kaks päeva järjest smuutit teinud. Oliverile ütlen ka seltskonna ja mõtlemisaine andmise eest suure "Aitäh"-i. Hea kodune tunne oli. Zürich on metsikult kodune koht. Juba näen ennast seal tagasi.

Kokkkuvõte kah siis.
Zürichi plussid:
1. See on väike armas linnake. Ei ole prügi ja kõrghooneid ja modernismi, ometigi on kõik olemas ja seda veel eriti nunnus koduses võtmes.
Üks "Kõik on olemas"-pilt:

2. Zürichi kõrval on kohe mäed. Ainult tunnike ja juba oled ideaalsel matkarajal ideaalsete vaadetega.
3. Keegi ei vaata sind põlastava pilguga, kuigi oled välismaalane. Kõik on sellega harjunud :)
4. Sinna ja sealt edasi on väga lihtne pääseda, ikkagi keset Euroopat. Ainult paar tundi rongiga ja oled Austrias, tunnike lennukiga ja oled Saksamaal või Itaalias. Nädalavahetus Pariisis on nii lähedal.
5. Te peaksite kõiki neid kooke ja šokoolaade nägema. Maiasmokkadele parim koht igastahes!

Zürichi miinused:
1. Hind. Eriti pärast seda, kui šveitsi frangi ja euro kurss muutus, on see mingite andmete järgi kõige kallim linn maailmas hetkel. Nt kolmekäigulist lõunat alla 30 euro on ilmselt väga raske leida. Rongid on kallid. Üürihindadest ma ei hakka rääkimagi, ma vist ei vingu enam kunagi soome korterite üüri üle.
2. See on külmemal ajal hästi vaikne. Suvel toimub palju, aga talvel läheb linnake väikesesse talveunne :)
3. Saksakeelne piirkond. Kõik oskavad inglise keelt, aga igal pool inglisekeelseid silte ei leia. Oskaks ma ometi paar sõnagi saksa keelt, oleks ilmselt ägedam olnud. Aga see on muidugi detail. Ilma saab ka kenasti hakkama nagu läänemaailmas ikka.
Paar naljakamat pilti siis lõpetuseks ka.
Lutt suust ja jooma:

Päevane jalutuskäik jõe ääres:

Comfort Hotel:

Kevadralli:


Igatahes, Zürichile ütlen "Peatse kohtumiseni" ja hakkan oma uut reisi planeerima.
Aitäh kõigile lugemast ja kaasa elamast! Tulge jälle :)

No comments: