Eile tegime vahelduseks veidi aktiivsema päeva. Saime lausa pool kaksteist (!) hotellist minema.
Sõitsime metrooga suudmest ülespoole ja nägime linna sealtpoolt ka. No ikka megad megad vaated:
Selle pildi tegemiseks, kusjuures, pidin oma kõrgusehirmust ikka väga üle olema. Sild oli küll suur ja lai, aga siiski päris hirmutav. Ühelt poolt sõitsid hiiglaslikud bussid ja teisel pool oli umbes 50 meetrit vabalangemist jõkke.
Portos on kõvasti väiksemaid agulitänavakesi ka, veits Ladina-Ameerika, onju? Kusagilt pidi see kultuur ju tulema :)
Nägime jõekaldalt ühte ilmatumavinget kindlust ka, mõtlesime kohe uurima minna, aga väravast tulid meile vastu barettidega sõjaväelased, kes kohe "No-no-no" ütlesid ja meid minema saatsid. Kindluse taga oli hoopis kirik ja vaateplatvorm, mis lihtinimestele mõeldud. Ega siis muud üle ei jäänudki.
Edasi kõndisime mõnusas soojas päikeses jõe äärde sööma. Võtsin end kokku ja tellisin kala. Grillitud sardiinid maitsesid... okeilt. No ei oska selle kala üle vaimustust tunda, kohe üldse mitte. Ville lõhe oli parem igastahes.
Siin ma olen oma pühas naiivsuses ja ei saa arugi, kuidas ma päikeses põlen.
Porto turismiinfo leht soovitas KINDLASTI külastada ka Püha Fransiskuse kirikut. No kui peab, siis peab. Läksime. Uhke kirik, katakombid ja aardemuuseum olid küll ägedad, aga nende vaatamiseks peate ise Portosse minema, sest pilti teha ei tohtinud :) (olgu, ainult kirikus oli pildistamine keelatud, aga ülejäänud pildid tulid meil veitsa halvasti välja :D).
Villele hakkas meri väga meeldima ja pärast turistimist kesklinnas pani ta ette minna uuesti ookeani äärde ja vaadata seal ka päikeseloojangut. Meil oli 5 tundi loojanguni aega, aga kes teab meie võimet uimerdada ja unistada, see võib ette kujutada, et kulutasime selle aja täiesti ilma probleemideta mere ääres jalutades ära.
Ville oli küll veidi pettunud, et lained üle muuli ei peksnud. Ma olin jälle väga väga õnnelik, et see nii oli. Ei taha kusagil suvalises Porto rannas vastu müüri ajuverejooksu surra.
Selleks ajaks olin ka aru saanud, et mul on päikesepõletus. Õlad ja turi olid punased :( Villel ka. No mis toimub? Ma tean tegelikult küll, mis toimub. SPF 30 aitab ainult siis, kui seda mitu korda päevas peale panna...
Päikese- ja tuulevarjus:
Pilte sai üldse palju tehtud:
Me polnud ainukesed pildistajad seal. Daamid palusid abi:
Päikeseloojang oli väga ilus. Rahustav. Jah, oli romantiline ka.
Hiljem istusime väga ebaromantiliselt 20min bussipeatuses nagu kaks sotsi ja ootasime bussi nr 502, mis meid rampväsinutena hotelli tagasi viis.
No comments:
Post a Comment