Friday, April 21, 2017

Liiga palju tööd ja liiga vähe puhkust

Ma ei mäleta aastat, mil oleks juba esimestel kuudel tunne, et nüüd on töölimiit täis. Me oleme Villega mõlemad liiga palju tööd teinud. Kui me seda reisi planeerima hakkasime, siis ei plaaninud me otseselt, et teeks puhkuse, et aeg maha võtta, aga täpselt nii see nüüd kujunenud on, sest pärast sellist kevadet on puhkus tõesti midagi, mida mõlemad vajame.

Meie seekordne minipuhkus leiab aset Provences, Prantsusmaa lõunaosas. Ka asukoht polnud meil teab mis ammu paika pandud. Teadsime lihtsalt, et tahame reisile ja kuigi mina pakkusin Oslot, siis Ville soovis midagi soojemat ja siin Nice'is me nüüd olemegi.

Provence on olnud tähtis piirkond juba ajast, mil roomlased selle vallutasid. Prantsusmaa osaks on see olnud aga viimased 500 aastat ja kuigi aeg on pikk, siis on siin ikkagi täiesti oma keeleline ja kultuuriline erinevus võrreldes muu Prantsusmaaga (vähemalt nii ütleb vikipeedia). Meie jaoks oli Provence hea soe koht kaardil, kus käinud polnud ja kuhu lennupiletite hinnad jäid mõistlikuse piiridesse. Nii see valitud saigi.

Seekordne reisiettevalmistus on pea nullilähedane. Eks kui oleks vähem tööd teinud, siis oleks ilmselt rohkem lugenud ja plaaninud ja organiseerinud, aga no mis sa hulludega teed. Naudime siis oma ekspromptreisi. :) Alustasime taaskord veinibaarist Rosin, kus Ville oma sõpradega juttu puhus, mina sushit sõin ja me mõlemad suuremast tööpingest lahti saime. Kui hea tunne! Ville lõbustas meid imiteerides hipsterit, kes mu prille kannab:

Lend Frankfurti läks kui linnutiivul. 1h50min ja kohal me olimegi. Pilt Mainest:

Pilt Villest, võõrastest ja Lufthansast:

Nii, kui lennujaama uksest sisse saime, ütles Ville, et kohe tunda, et Saksamaa - vorstilõhna kõik kohad täis. Nii oligi :D

Frankfurtis oli rohkem aega kui meie lend Tallinnast sinna kestis. Ma jalutasin oma 10 tuhat sammu täis, et kannaplaastreid otsida, mille Eestist juba kaasa tahtsin võtta, kuid unustasin. No ega ma sealt ka õigeid ei leidnud, aga vähemalt sain veidi ringi kõndida. Ja muidugi tegin vetsus selfit nagu õige daam kunagi :D

Üritasin ajaviiteks meid koos ka jäädvustada. No ei tulnud välja. Tobedate nägudega pilte on mul vist küll mingi sada.

Kui Tallinn-Frankfurt läks kiiresti, siis Frankfurt-Nice oli peaaegu juba nagu Tallinn-Helsingi. Kiiresti tuli pildile Prantsusmaa lõunarannik:

Nice'i jõudes võtsime Uberi ja tulime oma AirBnB korterisse. See on meie esimene kogemus AirBnB-ga, mida ma juba ammu proovida olen tahtnud. Siiani on kõik väga okeilt läinud, kui välja arvata, et nad küsisid meilt hilise saabumise tõttu 40 eurot lisaks. Slovakitarist Livia, kes meid sisse lasi, oli samas väga nunnu. Ütles, et elas 15 aastat Londonis, aga nüüd kolis siia plaaniga paikseks jääda - parem kliima ja odavamad hinnad.

Meid ootas aga tervituseks veinipudel:

Jõimegi Villega klaasikese, vaatasime prantsusekeelseid pealeloetud ameerika filme ja läksime magama. Ville pani veel enne magamaminekut Champs-Élysées mängima. No milline idüll...

5 comments:

Unknown said...

Su jutt ületöötamisest reedab, et te ei ole mingid hipsterid:-) Kas pole huvitav, et niimoodi hilja saabudes te olete kohal ja õieti ei teagi, mis akna taga on ja teid homme ees ootab. Kindlasti päikseline päev!

Saara said...

Jumal tänatud! :D Kui ma valida saaks, siis ma valiksin muidugi veidi varasema saabumisaja, et enam-vähem normaalsel ajal magama saaks, aga see on tõsi küll, et seda suurem on üllatus :) Ja päikest on ka, saadame teilegi, hõumid!

Julius said...
This comment has been removed by the author.
Julius said...

https://randoxygene.departement06.fr/pays-nicois/circuit-du-mont-bastide-9301.html vaat siin oli originaalallikas!

Saara said...

Aitäh, Julius! Olemegi juba Eze poole teel! :)