Uus spaapostitus - Saka mõis

Tere ja kaunist suve kõigile! Paistab, et seda tasub ikka soovida, sest olgem ausad, praeguse seisuga võiks see suvi ikka tsipake kaunimaks minna küll. Kaua me kannatame? :D

Õnneks jaanipäev oli ilus, soe ja selge. Meie töistesse plaanidesse Lääne-Virumaal sobis see hästi. Paraku aga oli sellest järgmine päev juba veidi vihmasem ja sumedast suveõhtust rannas võis vaid unistada. Meie tahtsime siiski sooja ja ujuda ja juba ette aimates, et see ilm selliseks keerab, broneerisime endale öömaja Saka mõisa Wellness & SPA Hotellis.

Kaugele sõitma ei pidanud, Saka mõis asub naabermaakonnas Ida-Virumaal. Tallinnast oleks olnud tulla 150 kilomeetrit, veidi alla kahe tunni sõitu.

Mõis on rajatud 17. sajandil pärast seda, kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis sealsed maad ühele šoti härrale nimega Jöran Leslie'le. Pärast mitmet omanikuvahetust sai mõis peahoone aastal 1862, omanikuks oli siis Oscar Gustav Woldemar Konrad von Löwis of Menar (mida nime...). Stiililt selline moodsam, ametlikult neorenessanss. Pole just mu lemmikstiil, peab mainima, vähemalt mõisate jaoks mitte.

Hotell ja spaa asuvad aga kõrvalhoones, mis minu meelest on isegi armsam:

Broneeringu tegime läbi saidi Booking.com. Saime kohale, toa kätte, kõik kena. Kui aga uksest sisse astusime, siis nägime, et toas on kaks üheinimese voodit teine teiselpool tuba. No sa püha müristus. Olime niigi vihma saanud ja ei oleks ikka üldse eraldi magada tahtnud, koos on ju teadagi, et soojem. Läksime siis alla tagasi ja ütlesime, et tegelikult me broneerisime suure voodiga toa. Administraatorinoormees seletas meile viisakalt, et ka bookingus on kirjas, et hotell ei garanteeri soovi ja et pool tundi tagasi olid helistanud teised, kes viimase suure voodiga toa võtsid. Ikka hirmus ebaloogiline süsteem, kas te ei leia? Kui helistad, siis saad voodit valida, aga bookinguga ette broneerides (isegi kui see on tehtud kaks nädalat ette), ei saa. Võiks ikka olla, et "kes ees, see mees". Olin päris kurb, arutlesin seal, et läheks äkki mujale siis, Ville küll ei tahtnud, aga mina poleks nõus üksi külmetama olnud ka. Lõpuks noormees halastas meile ja andis meile superior-toa (ise olime broneerinud standardi) ilma lisatasuta. Aitäh, kallis noormees, päästsid meie päeva! (Ja öö ja hommiku ka!)

Tuba oli selline, täitsa ilus ja viisakas:

Pärast hommikupoolikul tehtud maastikumängu olime üsna näljased ja võtsime kähku suuna mõisakeldris asuvasse restorani.

Olin restoranis käinud ka varem, ühel emadepäeval perega, nüüd siis nautisime piduroogi kalli Villekesega. Ega seal teisi taaskord väga ei olnudki, ühed vene daamid saali teises nurgas ja oligi kõik.

Pärast mitut šašlõkieinet eelnevatel päevadel otsustasin taimetoidu kasuks. Mulle tegelikult šašlõkk väga meeldib, aga vahel kohe on kergema tunde vajadus. Baklažaanivorm oli imehea (oh, see pesto...), Ville veis samuti:

Ja loomulikult ei saanud me ka ilma magustoiduta. :) Mina võtsin Creme Brulee ja Ville toorjuustukoogi. Samuti väga head toidud, midagi pole kurta.

Saka mõisa puhul on tore ka see, et hotellitoaga tuleb kaasa poolteist tundi spaakülastusaega ja aja saad ise valida vabade hulgast. See välistab olukorra, kus niigi väikses spaas mitmeid inimesi korraga sulistab. Peale meie oli seal esialgu üks perekond ja veel mingi vanapaar, aga lõpuosa olime kahekesi. Foorumist lugesin, et enamik ongi saanud täitsa üksi spaas olla. Privaatsus missugune. :)

Spaa on tõesti väike, aga see-eest puhas ja armas. Üks suur bassein, üks väiksem koht lastele sulistada, üks Soome saun, üks aurusaun ja duširuumid. Samas pooleteiseks tunniks täiesti piisav.

Ühest aknast avanes vaade põllule. Saka mõisa spaa on tõeline maa-spaa, nii ägeda tundega. Seal olles tuli kuidagi nii palju inspiratsiooni, hoopis teiste valdkondadega seoses küll, aga ikkagi. Ulpisin seal basseinis ja muudkui tegin suuri plaane ja siis jälle rõõmustasin ilusa koha ja toreda elu üle.

Saunad olid ka viisakad ja puhtad, saime sooja kontidesse.

Õhtul valisime välja ühe vähestest mittevenekeelsetest kanalitest ja vaatasime mingit tobedat itaalia peredraamat. Hea ajuvaba tegevus, ikka tõeline puhkus kohe. :D Uni tuli hea.

Hommik oli päikseline ja ilus. Söök kuulus hinna sisse, jälle pluss. Valik oli... oodatav. Ei midagi erilist, ühesõnaga. Saiakest ja teed sai, seega kõik okei. Puuvilju oleks ainult rohkem tahtnud, lahtilõikamata õunad ei andnud päris õiget tunnet välja. Soolasest söögist oli valida mitme seast (kaane all olid munad ja viinerid mäletamistmööda):

Enne mu vanaema 80. juubelile minekut tegime aega parajaks jalutades mõisa ümber olevas aias. Ilus ilm ja merevaade, üks eriti mõnus combo.

Sirelid kah:

Panin seal mõisaaias vanaema jaoks youtube-playlisti kokku tema noorusaegsete lauludega. Mulle tuli lausa nostalgiatunne peale. Kuidas ma Sind ikka armastan, Eestimaa. Ja Ida-Virumaa, Sina kuulud ka siia kogu oma iluga ja kõikide pärlitega, mis Su pinnale ehitatud on, Saka mõis kaasa arvatud.

Mõnusat ja sooja suve, sõbrad! Kui aga soe ei tule, siis spaahotellid ootavad. :)