Euroopasse tagasijõudmisest on möödas üle nädala, aga kahjuks keha sellest lõpuni aru saanud veel ei ole. Selle tõttu on ka kokkuvõtte kirjutamine ja muud kohustused (peale igapäevase töö) veidi venima jäänud.
Ja tuleb tunnistada, et pärast sellist elu on ka mott veitsa maas:
Aga parem hilja, kui mitte kunagi, eksole? :)
Mis siis kokkuvõtteks selle meie imelise reisi kohta öelda võib? Ma alustan seekord Havai plussidest ja miinustest ja siis kirjutan õppetundidest ja soovitustest.
Havai plussid:
1. Ideaalne kliima. Kas panete tähele, et ütlen "ideaalne" ja mitte "soe" (mida ma olen kasutanud varasemate lõunamaareiside kirjelduste juures)? Ideaalne ütlen ma selle pärast, et see tõesti on palju enamat kui lihtsalt soe. Päevasel ajal on talvel tavaliselt 28 kraadi ja suvel 31, öösiti vastavalt 18 ja 24. Õhuniiskuse tase sõltub saarest, aga päevasel ajal jääb enamasti 50-70% vahele (võrdluseks näiteks Singapuris on aasta keskmine õhuniiskuse tase 80%). Seega on Havail hea soe ja piisavalt niiske, aga hinge ei mata. Vihma sajab enamasti talvel, aga nagu te meie piltidelt nägite, siis ei ole nende talv üldse sellise vihmase aja moodi nagu meie seda teame. Absoluutselt ideaalne kliima.
2. Väga, väga ilus loodus. Eelmisel aastal ja enne seda ütlesin ma siin blogis mitmeid kordi, et pean rohkem loodusreise tegema. Mul on hea meel, et ma ennast tõsiselt võtsin. Havai on tõepoolest looduse kuningas ja kui ei oleks ka midagi muud, siis looduse pärast tasuks minna ikka. Minule avaldasid kõige rohkem muljet Oahu rohelised kaljud, Kauai Waimea kanjon ja Na Pali rannik, Suure Saare vulkaaniline maastik ning korallrahud. Loomulikult on seal veel tuhat kaunist kohta, mida vaadata, tegevust jätkuks ilmselt aastateks...
Näiteks kui äge võiks olla iga saare peal helikopteriga sõita...
3. Normaalne läänelik kultuur. Rahvas räägib inglise keelt, milles Villega end väga koduselt tunneme, kõik asjad saab aetud ja info on kergesti leitav. Tänavad on puhtad, mingeid prügimägesid kusagil ei näe. Toit on hügieeniline. Asjad töötavad nii nagu nad normaalses lääneriigis töötama peaks (va mõned erandid nagu kõnekaardi saamine jne jne), autorent on lihtne, kaardiga saab maksta, kodudes on wifi. See on üks asi, mis mulle selle reisi juures väga meeldis - ma teadsin seda kultuuriruumi, oskasin selles orienteeruda ja kõik oligi väga kodune.
4. Inimesed on sõbralikud. Ma olen ameeriklaste sõbralikkusest ka varem kirjutanud, aga tasub üle korrata - neil lihtsalt on mingi eriline sära silmis, nendega on tore juttu rääkida ja nad soovivad sulle head, siiralt. Seda on nägudest näha. Eriti Havail. Rääkisime ja tutvusime oma teel nii paljude erinevate toredate inimestega, veel üks pluss inglisekeelsesse riiki reisimisel...
Ja isegi koerad elavad Havai-tundes:
5. Havai on väga mitmekülgne. On Kauai imelised matkarajad, Oahu surfirannad, Waikiki igavene melu, Big Islandi tippklassi astronoomiaseltskond, siis veel delfiinid ja vaalad ja merikilpkonnad ja muidugi saared, mida me ei külastanud. On, mida vaadata. On, mida teha. On, mida kogeda.
Ma seda eraldi punktina välja ei too, aga minule isiklikult meeldis väga ka suur südamlik tunne, mis mul seal peale tuli. Seda ei oskagi täpsemalt kirjeldada. Teised eestlased tundsid sama.
Aga, et aus olla, peab kirjutama ka miinustest. Kuna Havai oli nii imeline, siis kohapeal ei tahtnudki nendele keskenduda, aga aususe mõttes tuleb need siiski välja tuua.
1. Havai on kallis. See tõesti on... Meie läksime Villega sinna turismi madalhooajal, seega meie ei pidanud oma rahakotte niiiii palju kergendama kui turistid keskmiselt, aga juba praegu tundsime, et erinevalt Eestist on seal hinnad hoopis teisest klassist. Koos väljas söömas käies läks meil kahepeale keskmiselt 40 dollarit (eurodes hetkel umbes 34 eurot) ja me tõesti võtsime tavaliselt üsna odavaid asju (näiteks paar pitsat või burgerit ja joogid), ei pirtsutanud ega peenutsenud. Poes maksab normaalne toit (mahlad, sai, paar puuvilja) samuti palju, alla 50 dollari ei tulnud vist ükski poeskäik. 4 tundi snorgeldamisvarustuse renti - 15 dollarit. Pearl Harbori ühe näituse sissepääs ühele inimesele 25 dollarit. Tuleb tunnistada, et polnud peaaegu ühtegi päeva, kus meil söögi, kütuse ja muude asjade peale alla 100 dollari oleks läinud (ehk siis iga päev kulutasime kokkuhoidlikult elades lisaks majutusele umbes 84 eurot niisama). Odavalt oleks saanud siis, kui kõik eined MacDonaldsis võtnuks. Saate isegi aru, et juba mõte sellest ajab mul südame pahaks. Majutus oli AirBnB-des väga mõistliku hinnaga 80-100 eurot öö, hotellides tunduvalt kallim, see viimane väike motellihotell maksis näiteks 143 dollarit öö. Ja see on veel madalhooaeg... Ainuke asi, mis tõesti odav on, on kütus - umbes 70 senti liitrist. Sõida, palju tahad. :) Selle reisi maksumus koos Barcelonas viibitud päevadega tuli inimese kohta umbkaudu 3000 eurot (kui siis ehk maksimaalselt paarsada vähem). Meie kõige kallim reis siiani. Igatpidi.
Aga matkata saab tasuta:
2. Oleks tahtnud paremini süüa. Raha säästmiseks käisime Walmartis süüa ostmas, kus olid veidi odavamad hinnad kui mujal. Kui Walmardi pood oli umbes Kristiine keskuse Prisma suurune, siis viljalett selles oli heal juhul Prisma omast veerand - leidus veidi kartuleid, avokaadosid, tomateid. Heal juhul sattus õnge otsa mõni kurk ja ananass. Tööjõud on Havail lihtsalt nii kallis, et vaatamata heale kliimale ei kasvatata seal palju puuvilju. Kohalikuna tulekski ilmselt pidevalt taluturgusid pidi käia nagu ma varem mainisin.
3. USA on bürokraatiameister. Oh, kuidas me selle kõnekaardiga jamasime... Turvakontrollis tuleb jalanõud ära võtta, erandeid ei tehta, ka mitte nt sülelastel (mul oli lennujaamas nii kahju ühest isast kahe alla 5-aastase lapsega, kes kõik ükshaaval väravast läbi pidid jalutama, väiksem ei osanud korralikult kõndidagi...). Tagasilennul küsis teenindaja, et kas meil ikka piletid Hispaaniast Eestisse on? Duh... Mis see nende asi on? :D Vaba inimese ülbus, mis teha.
4. 12-tunnine ajavahe on täiesti ebareaalselt ebamugav. Minu sõbranna Triin ütles, et oli kusagilt lugenud, et iga ajavahetunni kohta läheb kehal taastumiseks 1 päev. Niimoodi võttes me seda normaalset olekut ei kogenudki, sest kohapeal olimegi vaid 12 päeva. Kes kunagi Havaile peaks tulema, võtke rohkem aega. See on seda väärt. :) Kojutuleku järel oleks ka tore, kui oleks veidi aega, et jetlagist üle saada, mitte nii, et pead minema tööle siis, kui öösel ainult 3 tundi magada oled saanud (sest pärast kolmetunnist und kell 01:56 lihtsalt enam magama ei jää...).
Mõtled ainult sellele:
Ja teate, rohkem miinuseid ei olegi. Ja ka need miinused ei hoia meid Havaist eemale. Me läheme sinna tagasi, see on kindel. Millal, ma ei tea, aga tean, et läheme. Sest Havai on liiga hea, et olla tõsi, aga ometigi on see vägagi tõsi.
Lisaks plusside-miinuste nimekirjale mõned näpunäited neile, keda mul õnnestus inspireerida Havaile minema:
1. Kaasa vaja võtta: kaks paari lühikesi pükse, ujumisriided, plätad, matkajalanõud, sokid-pesu, paar pluusi ja päikesekreem. See on põhimõtteliselt kogu varustus, mida me tegelikult kasutasime. Havaile minnes saab ideaalselt seda travel light-i harrastada. Kes muidugi Mauna Keale tahab minna, siis peab veitsa soojemaid riideid võtma ja kui mul oleks isiklik hästi istuv snorgeldamisvarustus, siis paneksin selle ka kotti. Dokumendid on vaja välja printida, nt rendiauto leping, lennupiletite koopiad jne jne... Digiühiskond pole sinnani veel jõudnud.
Ujukad, seljakott snäkkide ja veega ning randa minek:
2. Kohapealset netti meil saada ei õnnestunud, kuigi Ville on nendes asjades superosav. Õnneks on ta osav ka offline-kaartide alla laadimises ja neid me teejuhtidena kasutasimegi.
Happy as a clam:
3. Siis väike nipp ideaalseks Havai päevaks valmistumisel: tõuse, söö hommikust, siis pane päikesekreem ja siis pese käed ja nii oledki valmis. See kehtib ka teiste lõunamaade kohta - pane see kreem enne väljaminekut ära, siis ei pea kusagil rannas mökerdama, kus korralikult käsi pesta ei saa + saad autoaknad alla lasta, sest päike ei kõrveta. Väikesed asjad, aga hea sisse harjutada.
Sest rannas on muudki teha:
4. Ehteid pole mõtet Havaile kaasa võtta. Lõpuks jätsingi iga päev koju nii kihlasõrmuse kui kõrvarõngad. Ma ei tahtnud, et need kuhugile randa, ookeani või džunglirajale kaoksid. Lihtne, puhas, eheteta ja meigita olek on Havail parimaks viisiks ennast hästi tunda.
Pildil on üleliigsed üks väike vari ja ühed väiksed kõrvarõngad:
Havail ennast hästi tunda on ka üks asi, mida ma hetkel kõige rohkem igatsen (peale Ville, kes must praegu 600km lõunas on). Aga sellest igatsusest sünnivad muudkui uued soovid ja tahtmised ja lõpuks ka plaanid.
Tänan kõiki lugejaid! Olete mulle väga kallid ja loodan, et tegin teiegi elu veidi põnevamaks piltide ja lugudega maailma vastasküljelt. Erilised tänud:
1. Mu kallile Villele. Aitäh, et oled kõige soojem inimene siin maamunal. Aitäh, et lohutad ja turgutad ja teed nalja ja hoolitsed ja mõtled ja kontrollid kõik sada korda üle. Aitäh, et jätad asju meelde. Aitäh, et koristad. Aitäh, et teed pannkooke. Aitäh, et oled nii kannatlik. Sa oled absoluutselt parim reisikaaslane maailmas ja see on absoluutselt kindlasti olnud meie parim reis. Siiamaani. :) ;) Iga päev mõtlen, et küll mul on vedanud!
2. Ville emale Liiale, kes meie kallist Nööbi-kiisukest hoidis! Me oleme väga õnnelikud, et tal on koht, kuhu päeval oravaid jälgima ja õhtul inimjalgade juurde nurru lööma tulla. Aitäh!!
3. Triinule ja Svennule, kes lilli kastmas käisid! Nad kastsid ka need lilled ära, mis utiliseerimiseks mõeldud olid, see juba näitab midagi! Aitäh!!
4. Minu emale Ingale, kes kirjavead üles nopib ning midagi kahe silma vahele ei jäta! Uskumatu, et ma näiteks ühes postituses "müüja" kirjutasin "müüa"... Maru piinlik! Aitäh, ema, et ütlesid!!
5. Siis suured tänud Liisale, kes minu äraoleku ajal firmaasjadel silma peal hoidis ja nii lahkelt kogu asjaajamise enda peale võttis. Aitäh!!
6. Inspiratsiooni eest tänan Erlikest, kes oma surfipiltidega Havai mu südamesse alateadlikult ilmselt juba aastaid tagasi istutas (surfamisest ma ei hooli väga, aga loodus jäi ilmselt meelde) ja ka Pintresti, kes selle inspiratsiooni juba väga suureks motivatsiooniks paisutas. Aitäh!!
7. Ja muidugi - kõikidele laikijatele ja kommenteerijatele! On väga tore saada tagasisidet ning kuulda Teie arvamusi, see teeb blogipidamise kordades väärtuslikumaks. Aitäh!!
Mingi hetk reisi ajal ja pärast seda tundsin, et selle reisiga ongi mu suurim reisikirg rahuldatud, sest osalt tunnen südames, et erilisemat kohta kui Havai olemas ei ole. Siis aga leian end taaskord Reisidiilide ja Bookingu leheküljelt, endal juba järgmised reisiplaanid tehtud. Iga koht on eriline ja kuigi Havai on neist kõige erilisem, ei tähenda see seda, et ma paigale jääksin.
...et me paigale jääksime:
Järgmiste reisideni, sõbrad blogilugejad! Seniks soovin kõigile, et igast päevast leiduks killuke inspiratsiooni, natuke soojust ja palju armastust!
Kallid,
Saara
No comments:
Post a Comment