Wednesday, February 1, 2017

Kokkuvõte

Mul oli plaanis enne kokkuvõtte kirjutamist meie viimasest kahest päevast veel üks postitus üles panna. Paraku see reisukese lõpp ei ole meil just väga edukas olnud: pärast snorgeldamispäeva olime ikka üsna väsinud, Villel tuli kõhulahtisus tagasi ja mõlemal valutas selg nii väga, et ei saanud ei istuda ega astuda rääkimata päikese käes olemisest või basseinis ujumisest. Veetsime päeva voodis pikutades, after sun lotionit selgadele määrides ning telekast Trumbikese sigadusi vaadates. Täna olid mul samuti suured plaanid tehtud, ka need läksid vett vedama. Jõudsime nimelt Mombasasse kell 1 päeval ja kuna meie lend Amsterdami väljub 23:59, siis on meil tervelt 11 tundi vaba aega. Plaanisime minna linna peale aega veetma, mina tahtsin korraldatud tuuriga Nairobi slummi külastada ja Ville mõtles raudteemuuseumis käia. Mida aga Nairobi lennujaamas ei ole, on pagasihoid. Ma olen lausa šokeeritud praegu. Kuidas see üldse võimalik on?!?! Nairobis on 5 miljonit inimest, lennukeid käib nagu murdu, see ei ole mingi väikeriigi või väikelinna lennujaam. Isegi Linda Line miniterminalis on pakihoid. Püha pekk! TIA indeed. Egas siis midagi, 10 (!!!) tundi veel. Vähe ei saki.

Sihuke tunne, peegeldab ilmselt korraga nii viha kui tüdimust:

Jah, sellel reisil on olnud nii mõnigi ebamugavus, aga millisel reisil seda ei oleks? Ehk basseinireisid on selles suhtes lihtsamad, aga kui ma ühte asja sellelt reisilt õppinud olen, siis on see see, et basseinireisid mulle ei meeldi. Okei, kaks-kolm päeva ehk, aga kindlasti mitte rohkem. Ma ei ole veel nii vana. Lisaks ei ole meil nii tugev nahk :D Vahel oleks ikka äge, kui inimesed saaksid kameeleoni moodi värvi muuta.

Me oleme siin Keenias päris palju õppinud nii Keenia, reisimise kui iseenda kohta. Alustame siis õppetundidest, mis puudutavad Keenias reisimist. Kui keegi Keeniasse minna tahab, siis ehk tuleb kasuks (meile vähemalt oleks tulnud).

1. Keenia on turvaline, kui öösel jala ei liigu. Seda on meile kõik ütelnud. Lisaks peab vältima Somaalia, Etioopia ja Sudaani piiriäärseid alasid ehk siis Põhja-Keeniat. Üldiselt arvan, et siia reisimist ei pea kartma, pigem võiks just uudistama tulla. Keenia on Aafrika üks turistirohkemaid riike.

2. Hinnad on umbes Eesti tasemel. On kallemaid teenuseid, näiteks taksosõit ja teatud toidud on kallimad, aga samas kütus näiteks on odavam. Räägime hetkel ühtede eesti matkalistega, kellega praegu siin lennujaamas just kohtusime. Kolm kutti, kes Kilimanjarole ronisid. Nemad rääkisid hinnatasemest nii, et maapiirkonnas said nad ööbimise, hommiku- ja õhtusöögi kokku 30 euro eest, mis on ikka väga odav, aga see on ka keset tühermaad kusagil väikeses külas, kuhu enamik turiste kindlasti ei satu. Siin see lahe seltskond, kellega kohtusime:

3. Nairobi kliima Eesti talveajal on mõnus, kuiv ja umbes 25 kraadi, öösel jahedam, alla 20 kraadi. Mombasas on jubedalt niiske ja kraade üle 30. Kellele sihuke poolsaun ja igavene päike meeldib, siis Mombasa on see koht. Päikesekreem ja müts on must be.

4. Linnad ei ole midagi erilist. Meie jaoks Keenia parimaks osaks jäi siiski metsiku looduse ja esmajoones loomade nägemine. Tagasivaadates lausa uskumatu, mida kõike nähtud sai.

5. Kohalik SIM-kaart hoiab kõvasti raha kokku + annab lisaturvalisust (näiteks saad taksojuhi teekonda läbi Uberi jälgida). Uberi kasutamisest rääkisin, see on igat pidi kasulikum kui tänavalt või hotellist taksosid tellida.

6. Tervis. Keeniasse ei lubata, kui sa ei ole kollapalaviku vastu vaktsineeritud ja su vaktsineerimispassis ei ole ametlikku templit. Lisaks on Keenias märkimisväärne malaariaoht, seega malaariarohtusid PEAB VÕTMA, eriti kui maapiirkonnas liigud. Liisa, minu infektsioonhaiguste residendist kursaõde rääkis, et need eestlased, kes viimasel aastal raske malaariaga intensiivis on olnud, on mõlemad Keeniast tulnud. Me olime selles suhtes väga korralikud. Malaronest, meie malaariarohust, mingeid kõrvaltoimeid ei tulnud, enesetundes ei andnud kuidagi tunda. Lisaks võtsin kaasa omajagu "hädaabi" medikamente (arstidele ehk pakub rohkem huvi): tsiprofloksatsiin (lõpuks andsin seda ka Villele krõmpsutada, kui kõhuhäda jälle halvemaks läks), nitrofurantoiin, Rennie, ibuprofeiin, loratadiin, metoklopramiid. Oleks võinud ikkagi loperamiidi ja rehüdrandi ka võtta, aga unustasin.

Hotellihommikusöök osutus turvaliseks:

7. Keenias on pidevalt selline "hakuna matata" suhtumine. Inimesed on sõbralikud, rõõmsad. Uskumatu, aga nad tegelikult kuulavad ka kogu aeg seda rõõmsat aafrika muusikat, mida filmidest teame. Sügavust väga ei ole, seega usurännakule Keeniasse minna ei soovita. Võnge on veidi seda moodi, mida tundsin Los Angeleses - päike, lihtne elu.

Hotellisisalik päikest nautimas:

8. Iga ostu juures tasub tingida, tingida ja veelkord tingida. Alusta pakutud hinnast vähemalt poole odavamalt, Ville soovitas isegi kolmandikust alustada. Lõpuks saate keskel kokku, võidad nagunii. Siin kehtib lause "Kes ei küsi, see ei saa" (odavamat hinda siis).

9. Safarile võiks kaasa võtta: tolmumask, nii soojemad tuulekindlad riided kui õhemad hilbud (hommikul on külm ja päeval räme palav), binokkel, fotokad (võtsime seekord 2 peegelkaamerat - ühe laia nurgaga läätse jaoks ja ühe suurema suurendusega läätse jaoks + GoPro), päikesekreem, päikeseprillid, müts, olenevalt safarist ka omad pesemisvahendid, päikesejärgne kreem, väikesed jõuduandvad snäkid ja märjad salfrätikud (need, millega beebide pepusid pühitakse) olid meile selle tolmu sees asendamatuks abiks! Kätedesinfektant on meil nagunii alati kaasas.

No selliseid olevusi ei saa ju pildistamata jätta, isegi kui hea pildi jaoks peab 3 fotokat kaasa võtma:

10. Meie kogemuse põhjal on safarile parem minna ikkagi koos organiseeritud tuuriga ja ka linnades sõita pigem taksoga. Autoga omal käel liiklemine on Keenias raske: vasakpoolne liiklus, eikusagilt välja ilmuvad lamavad politseinikud, pidevalt vahele trügivad tuk-tukid, surnud mees tänaval, kellest teised eestlased rääkisid... Lisaks teavad juhid palju ümbruskonna ja ka Keenia eluolu kohta rääkida. Ilma safarijuhtideta poleks me näiteks pooli loomi märganudki. Samuti ei tule omal käel seiklema minemine odavam kui korraldatud matkaga.

11. Inglise keelega saab väga hästi hakkama, see on ju ometigi nende riigikeeleks.

12. Rahaga on kõige parem teha nii, et maksad võimalikult palju kohalikus rahas või kaardiga. Dollarites maksmine tuleb selgelt kallim, kuigi neid võiks kaasas olla, sest teatud piletite eest saab ainult dollarites maksta.

Üldised reisiõppetunnid:

1. Vaata alati ilmateadet, enne kui asju pakkima hakkad. Seekord olime selles osas väga tublid ja võime end lausa kiita, sest iga ilma jaoks olid riided olemas. Mul jäid kasutamata vaid 1 pluus ja üks paar pükse. Aluspesu ja sokke pesime ise, mida me varem teinud ei ole. Lihtsalt ei tahtnud iga püksikupaari eest 1,5 eurot maksta... Ainult Ville poolpikad püksid käisid pesus, sest nende käsitsi pesemine selles Mombasa niiskuses ei olnud kohe üldse ahvatlev.

2. Usalda rohkem Tripadvisorit. Kui ikka inimesed kirjutavad, et see on halb kogemus, siis see ilmselt ka on. Jah, ma räägin selle Masai küla külastamisest. Me ikka Villega arutame, et kas see tegelikult tasus end ära või mitte. No rahaliselt muidugi mitte. Aga kui me poleks läinud, siis poleks me ka seda kogemust saanud. Ma ei teagi. Igatahes tasub Tripadvisorit usaldada.

3. Kui oled nädal aega Keenia suves olnud, siis see ei tähenda veel, et oled piisavalt päevitunud, et päikesekreemi kandma ei peaks. Meie lõpp-päevitus nägi välja selline (enamus pilte ongi meil selliste nägudega, kus Ville lollitab ja mina ootan, et ta selle juba lõpetaks):

4. Ära joo veeautomaadist vett! Kuigi suured pudelid on kinni pandud, siis veeautomaadist läbi minnes puutub vesi ikkagi puhastamata osadega kokku. Meie kahtlustame, et just see saigi Ville kõhule saatuslikuks. Me muidugi kindlalt ei tea, aga just see hotellitoas seisev vesi oli midagi, mida mina tarbisin ainult natuke ja Ville päris palju.

5. Räägi kohalikega juttu. Saab nii palju targemaks :) Samuti on tore lugeda kohalikke ajalehti.

Ja kuulata kohalikku merd:

Selline see meie väike reisike oli. Jäime mõlemad reisiga rahule. Kui võrdleme Keeniat eelmise aasta Aasia kogemusega, siis Keenia plussiks olid loomad ja Aasiareisi plussiks templid (ja odavus!). Kokkuvõttes ilmselt sama head mõlemad.

Raha läks Keenias rohkem. Kuna ma ikkagi kirjutan ise korraldatud turismireisidest ja loodan, et mu blogist kellelegi kasu on, siis panen siia kirja ka summad, mille kulutasime, et teaks arvestada, kes minna tahab. Lennupiletid saime 440 euroga (nüüd ja edaspidi inimese kohta), mis on väga hea hind. Leidsin selle taas kas Reisidiilide või Trip.ee FB lehelt, ma ei mäletagi, kummalt. Nairobi - Mombasa oli umbes 100 eurot edasi-tagasi. Safari 440 eurot. Hotellid kahepeale kokku umbes 1300 eurot. Muuseumipiletid, taksosõidud ja muud igapäevakulutused ka, kokku tuli inimese kohta veidi üle 2000 euro. Kokku oleks saanud hoida hotellide ja söögi pealt, nagu ikka :)

Viimane hotellituba:

Tänuring:

1. Ville. Ville on maailma parim inimene ja nii ongi. See lause sisaldab kõike, reisiga seoses mainin ära tehniliste asjade korraldamist, pidevat hoolitsemist, toetamist, lohutamist ja naljategemist. Villega läheks luurele, safarile, linna, randa ja kasvõi maailma lõppu. Ville on mu lemmikinimene universumis ja ma tänan teda südamest selle eest, et ta on.

2. Liia ja tädi Ulla - Nööp ei saaks paremates kätes ollagi. Aitäh!

3. Ema tänan kõikide postituste järeltoimetamise eest. Aitäh!

4. Kaidit ja Karpat täname lillekastmise ja külaskäimise ja auto valvamise eest. Ja mütsi laenamise eest ka! Aitäh!

5. Riinat täname selle eest, et ta meie eest trepikoda koristas! Aitäh!

6. Ja siis. Eriti suured tänud kõikidele lugejatele, laikijatele ja kommenteerijatele! Olen tõesti väga tänulik ja iga lugeja teeb meele rõõmsamaks! Aitäh teile :)

Veidi naljapilte ka.

Hospital Celings:

No dangerous horseplay:

Vitality men's clinic:

It's a lifestyle:

Jesus inside:

Ja nüüd ei olegi midagi muud, kui "järgmise korrani" öelda ning lennukile pääsemist oodata :) Kallid ja taaskohtumisteni! Need tulevad juba varsti!