Friday, February 2, 2018

Päev täis väikesi rõõme

...ja suuri ka! Esimene rõõm sellises riigis nagu Slovakkia on ikka mäed:

See on pilt autoaknast, kui spaasse sõitsime. Just, spaasse! Otsustasime, et pakume kehadele vaheldust ja läheme sooja kohta, kus ka valusad lihased lõõgastuda saaksid. Lihased nüüd nii supervalusad ei olnud, aga kergelt andsid tunda küll. Kusjuures rohkem valutas kummalisel kombel ülakeha, ilmselt selle pärast, et seda unustasin venitada. Kui aga Bešeńovasse jõudsime, said lihased, mida ootasid.

Bešeńova on kohalik termaalpark, mis pakub võimalust ujuda loodusliku allikaveega täidetud kuumades basseinides. Lisaks sellele on neil ka laste lõbustamiseks igasugu veeatraktsioone, torusid, niisama basseine, saunamaailm jne. Kui Erlike mulle rääkis, et selline koht siin ligidal on, siis teadsin kohe, et seda peab külastama. Siin olles tuli mul küll meelde, et ma ka eelmine kord Slovakkias käies siin Bešeńovas käisin, aga see ei vähendanud mu elevust.

Rõõmsa näoga istun termaalbasseinis, kus kraade 36-40, õhus aga hoopis 6:

Väljas olevad termaalbasseinid olidki külastuse kõige ägedamad atraktsioonid. Külm õhk värskendas ja soe vesi oli hiiglama mõnus. Ajapiirang korraga olemiseks oli 20 minutit, vähemalt siltide järgi, ma ise arvan, et muidu võtaks vererõhu liiga madalaks oma suure temperatuuriga. Selle aja jooksul peaks siis pruunikas vesi mõjuma hästi nii lihastele kui nahale. Endal oli küll tunne nagu ujuks poriloigus. :D Mõnus igatepidi!

Sisekujundus oli ilus, vaadake näiteks neid ägedaid bambustoole. Söön siin oma 80-sendist jäätist ja naudin spaaelu. Õhk oli pidevalt nii 26-29 kraadi, hea troopika. Supertore vaheldus külmale, sai täielikult lõdvestuda. Ajasime seal bambustoolidel Villega pikalt juttu ja panime järgmisi plaane paika - jälle midagi, mis mulle reisimise juures väga meeldib - näed oma Eesti elu kaugemalt ning nii tulevad uued mõtted. Juba ainuüksi selle pärast on lausa hädavajalik vähemalt kord aastas reisil käia. Minusuguse sõltlase jaoks kõige harvem iga paari kuu tagant.

Lastemaailmas oli igasugu turnikaid, suur "lainebassein", mis ka pildil, aga kus laineid ei ole. Keegi programmijuht korraldas mikrofoni rääkides lastele mänge ja taustaks käis ainult slaavi päritolu inimestele talutav muusika. Lapsed olid rõõmsad muidugi, meie rõõm seisnes suure telgi imetlemisel ja uue tunde kogemisel.

Tahtsin tingimata, et Ville ka torust alla lasta prooviks, kuigi ta väga vaimustunud ei olnud. Nimelt, Ville oli enne eilset ainult ühe korra varem torust alla lasknud ja siis tuli talt tagumiku pealt veidi nahka maha, Kalevi spaas, kusjuures. Olin täitsa imestunud, et kuidas ainult ühe korra? Mina olen lapsena neid torusid väisanud ikka päris palju, Tartus oli Aura ja Soomes Serena ja Lätis Jurmala... Meie väikene vanusevahe on siin ilmselt põhiteguriks, kui Ville torust laskmise põhieas oli, siis lihtsalt torusid veel ei olnud.

Aga näed, minu survestamise peale lasi ikka alla küll ja veel torust nimega "ekstreemne":

Aga nahka tuli tagumiku pealt ikkagi maha, seega oleksin võinud ka survestamata jätta... Ville ise kommenteeris, et alguses oli maru aeglane, aga siis ühtäkki ei saanud enam midagi aru, vesi näos ja kiirus põhjas. Nagu pildilt näete, siis päris uhke plärts tuli selle kiirustamise peale.

Olime Bešenovas kokku 3 tundi, ega kauem ei jaksakski. Istusime veel soojas vees, käisime väljas "Cosmopolitan Bar"-is, kus oli basseini keskel kokteililauad ja lett, millest tellida. Võtsime alkovabad ülimagusad joogid ning nautisime neid "väikseid" rõõme.

Aga selle tugeva kuumuse ja lõdvestumise peale läheb kõht tühjaks, ilmselt teate isegi, seega järgmiseks võtsime suuna sushi poole:

Sushi oli väga hea! Nautisin 100%. Sushi on ikka üks elu rõõmudest olnud ja aeg-ajalt tuleb mul lihtsalt nii vastupandamatu isu sushi järele, et "pean seda sööma, muidu suren". Tore, et siin väikeses umbes 10-tuhandese elanikuga linnakeses ka see sushivõimalus olemas on. Plusspunktid!

Edasi nägi päevakava ette, et läheme jälle Erlikesega shoppama. Pulmakleiti, loomulikult. Oh, kuidas see tegevus mulle tegelikult ei meeldi - riided maha, riided selga, riided maha, riided selga... Nagu ekstra trenn kohe. Aga Erlikesega on ikka toredam ja pulmakleidi proovimine oli ka super, sest müüjaks oli 15-aastase töökogemusega naine, kes kohe esimese pilguga öelda oskas, milline nendest sadadest kleitidest mulle sobib. Ütlen ainult nii palju, et tal oli õigus. Selle suure mure kaelast saamine oli mu eilse päeva üheks suurimaks rõõmuks. Jesssssssss! Ma olen ikka ülirahul kogu asjaga.

Ja siis oli aeg mõnusalt õhtut veeta. Õhtusöögiks tellisime burksi, mis juba varasemalt proovitud ja heakskiidetud oli. Minu burger oli mozzarella ja avokaado ja veel paljude asjadega ja tõesti maitses imeliselt. Seda näete ka mu rahulolevast näost:

Sõbrad kutsusime külla kella seitsme paiku ja edasi mängisime tunde erinevaid lauamänge alustades pokkerist lõpetades monopoliga. Seekord sai vist liigagi hästi mängitud, lausa piinlik oli, et võidud ära krabasin... Õnneks sõbrad mängisid minuga ikka edasi.

Kella üheteist ajal hakkasid nad aga mingisugust saladuslikku juttu ajama ning õige pea toodi välja kook ja küünlad ja lilled. :) :) Sünnipäev!!! Ma olen nii õnnelik, et mul on nii head sõbrad ja nii kallis Ville. Eile oli täiesti täiuslik viimane 28-aastasena veedetud päev ja täna alustan juba uuesti 29-aastasena. Oh elu, elukest, kõik on nii ilus.

No comments: