Thursday, May 17, 2018

Pilte Zagrebist

Käisin hiljuti seminaril, mis rääkis andmisest. Mitte päris sellest, et annad kassile süüa ja ulatad kallimale hommikusöögi ajal lusika, vaid rohkem ühiskonnale tagasi andmisest ja selle olulisusest. Eriti veel, kui teadlikult anda. Meil paluti nimetada tegevusi ja hetki, kus panustame ise ja anname tagasi. Üks minu suurimaid tagasi andmise väljundeid on mu vabatahtlik töö Eesti Nooremarstide Ühenduses. Olen selle üle ääretuma tänulik, sest tunnen, et ma tõesti saan panustada. Seekordne reis Zagrebisse oli samuti osa sellest vabatahtlikust tööst. Jagan mõningaid pilte, mida vabadel hetkedel linnast teha jõudsin.

Zagreb on Horvaatia pealinn ja suurim linn selles riigis üldse. Linnas elab üle 800 tuhande inimese, koos äärealadega 1.1 miljonit, mis on umbes 25% rahvastikust. Inimesed on Zagrebi aladel elanud juba väga pikka aega, üleskirjutusi on aastast 1094. Tuhande aasta jooksul on nii mõndagi juhtunud ja seda on näha ka linnaarhitektuuris.

1898. aastal ehitatud Kunstipaviljon, mis esmalt Ungari näituse jaoks püsti pandi, siis juppideks võeti ja siis Zagrebis uuesti kokku laoti:

13. sajandist pärit Püha Markuse kirik:

Pubitänav asub vana jõe sängis:

Kuigi Horvaatia on Eestist tunduvalt lõunapool, on ka seal ikkagi neli aastaaega. Sel aasta, tõsi küll, ei ole nad nii selgelt piiritletud kui tavaliselt. Juba aasta alguses on ilm igasugu tempe teinud ja meie õnneks saabus mai alguses Zagrebisse suur suvi 25-kraadise sooja ja päikese ja äikesega. Selleks ajaks polnud Eestis veel rohelise jälgegi ja mu süda lausa hõiskas suurest rõõmust, et lilli ja lehti näha sai. Väikesed asjad.

Teiseks muidugi soojus. Taaskord tuli tunne, et äkki ikka peaks endale rohkem sooja ellu tooma ning paar kuud aastast lõunamaal elama. Mis te arvate?

Saaks kogu aeg suvepäikeses tänavamuusikuid kuulata:

Saaks tundide viisi parkides jalutada (ilma, et jalad külmetaksid):

Koju vaasi ehk ka mõne lille leida?

Samuti igatsen ma vahel veidi suuremat linna kui Tallinn, lihtsalt rohkemate võimaluste ja kõrgema lae pärast. Või on see hoopis uudsusesoov?

Käiks näiteks uhkemates kirikutes kontserdil või niisama luusimas (siin Zagrebi katedraal):

Oleks rohkem linnasopikesi, mida avastada (mitte, et ma kogu Tallinna läbi käinud oleksin...):

Näeks rohkem hoolitsetud lillepeenraid:

Ja avastaks muuseume. Seekordne sai üks põnevamaid, mida külastanud olen. Museum of Broken Relationships ehk Katkiläinud Suhete Muuseum rääkis imelisi lugusid armastusest ja rõõmust ja kurbusest ja elust. Tegu on pidevalt muutuva väljapanekuga, inimesed saadavad sinna asju ja lugusid kogu maailmast. Uskumatuid lugusid. Ilusaid lugusid. Soovitan soojalt kõigile:

Jah, mulle Zagreb päris meeldis. Eestlased ei külasta Zagrebit ilmselt nii tihti kui Horvaatia kuurortlinnu nagu Spliti või Krki või Rijekat, aga kui kellelgi on võimalus ka pealinnas paar päeva veeta, siis miks mitte. Vähemalt vanalinn on küll ilus koht, kus jalutada.

Sooje mälestusi jätkub kauemaks, kui tagasisõit. :)

Järgmised jutud, muide, tulevad ilmselt pulmareisilt. Ja selleni on juba vähem kui kuu! :)

No comments: